6310 110

Argentiina

Argentiina, Argentina

Argentiina

Argentiina

Argentiina on suur maa ja tänu suurele ulatusele põhjast lõunasse võib seal näha vaheldusrikast loodust troopikast parasvöötmeni. Riigi põhjaosa džunglites võib kohtuda kaimanite ja anakondadega ning lõunaosas pingviinidega.

Hea on süüa häid lihatoite, maitsta Argentina veini ja tantsida tangot. Hästi arendatud infrastruktuur teeb Argentinas reisimise turistile mugavaks.

LippVapp
AsukohtLõuna-Ameerika
RiikArgentina
AjavööndGMT - 3h. Erinevus Eesti ajaga - 5h
Pindala2 777 409 km²
Rahvaarv38 237 600 (2007)
Haldusjaotus23 provintsi ja 1 pealinna liiduringkond
Keeledhispaania keel
NaaberriigidTšiili, Boliivia, Paraguay, Brasiilia, Uruguay
PiiridLõuna Ameerika piirneb läänes Vaikse ookeani ja idas Atlandi ookeaniga. Põhjas on mandri piir kokkuleppeline, enamasti peetakse selleks Panama maakitsust
RiigikordFöderatiivne Vabariik
RiigipeaPresident
PealinnBuenos Aires ( 2 659 900 el)
RahaühikArgentiina peeso ( ARS)
Rahvastik97% Argentina rahvastikust moodustavad eurooplaste (peamiselt hispaanlaste ja itaallaste) järeltulijad. Põlisrahvaid elab eelkõige Gran Chaco piirkonnas ja Andides. Riigi lõunaosas on tulemaalasi.
ReligioonidEnamik (92%) tunnistab katoliku usku, protestante on 2% ja judaiste 2%.
Peamised majandusharudkergetööstus, toiduainetetööstus, loomakasvatus (Argentina on maailma suurimaid veise- ja lambaliha tootjaid ja väljavedajaid), must metallurgia, värviline metallurgia, laevaehitus jne.
TolliinfoMaksuvabalt võib riiki viia kuni 2 liitrit alkohoolset jooki (naaberriikidest 1 liiter) kuni 400 sigaretti (naaberriikidest 200 sigaretti)
VaktsineerimineSoovituslik vaktsineerida A-hepatiidi vastu

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad Argentinas viibida viisavabalt 90 päeva poole aasta jooksul.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Enne eurooplaste saabumist elasid tänapäeva Argentina aladel hõredalt paiksed ja poolpaiksed indiaani hõimud: araukaanid, guaraniid, kollad ja teised (kokku üle 30 hõimurühma).
  • 15. saj. maa põhjaosa üritasid vallutada inkad
  • 1516 La Plata suudmesse jõudis Hispaania meresõitja Juan Diaz de Solis
  • 1536 maabus La Plata lahes hispaanlaste laevastik ja rajas kindlustatud asula (Buenos Aires)


Kliima

Argentina põhjaosas valitseb troopiline kliima (keskmine temperatuur jaanuaris 25-28°, juulis 20°). Pampa ala paikneb lähistroopikas.

Patagoonia paikneb parasvöötmes ning sealne kliima on kuiv ja jahe (sademeid 100-300 mm/a, talvel on keskmine temperatuur 2-4°).

Kuiv (sademeid 200-500 mm/a) on ka ka Eel-Kordiljeeride ja Andide vahel paiknev piirkond.

Kogu Argentina ala on ühteviisi avatud külmadele rajutuultele (pamperos) kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele (nortes).

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

 

Iguazu – rahvuspark, kus asuvad kuulsad Iguazu joad

Esteros del Ibera – kaitseala riigi põhjaosas, kus elutsevad kaimanid, anakondad, ahvid jne.

Buenos Aires – Argentina pealinn

Mar del Plata – Argentina parimad rannad

Mendoza – piirkond, kus asub Ameerika kõrgeim mägi ja Argentina parimad veinimõisad

Los Lagos – piirkond, mis sobib matkamiseks, suustamiseks, raftinguks, ratsutamiseks jne.

El Calafate – piirkond atraktiivse Moreno liustiku ja kaunite järvedega

Ushuaia – maailma lõunapoolseim linn Tulemaa saarel, liustikud, pingviinid

Huvitavaid fakte

Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum, mis tähendab hõbedat. Esimeste eurooplaste saabumisel kinkisid põliselanikud eurooplastele hõbeehteid ning hispaanlased hakkasid maad Argentinaks nimetama.

Peale hispaania keele (kõnelejaid 95% rahvastikust) räägitakse ka itaalia, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Corrienteses ja Misioneses on ametlik keel ka guaranii keel. Riigi loodeosas elavad mestiitsid räägivad ketsua keelt.

Enamik rahvastikust tunnistab küll katoliku usku, kuid tõsiusklikke on on neist u. 20%.


Loodus

Kuigi Argentinat tuntakse eeskätt ääretute rohtlate (eriti pampade) maana, jaguneb riigi ala üldjoontes:

  • mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning
  • tasandikuliseks põhja- ja idaosaks.

Kõige madalam on La Plata madalik, mille põhjaossa ulatub Brasiilia mägismaa laavaplatoo. La Plata madalikul voolavate jõgede Salado ja Colorado vahel paikneb Pampa, mille

  • kirdepoolmik on peaaegu laudtasane madal (kõrgus 20-250 m) ja niiske pampa,
  • kaguosa on 300-500 m kõrgune kuiv ja kõrge pampa.


Kirjandus

Eestikeelsed raamatud:

  • Liis Kängsepp, "Minu Argentina", 2008
  • Liis Kängsepp, "Mina, vandersell", 2009
  • Mele Pesti ja Kristjan Jansen, "Mate ja miljon mahla", 2009
  • Toby Green, “Retk Darwini Jälgedes”, 2002

 

Mida me soovitame?

  • Elekter. Kasutusel on erinevad elektripistikud ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 10-15. Sularahaautomaate leidub piisavalt ja ka krediitkaartide kasutamine on laialdaselt levinud, kuid krediitkaardiga maksmisel lisatakse lisatasu.

Mida me teame?

Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum, mis tähendab hõbedat. Esimeste eurooplaste saabumisel kinkisid põliselanikud eurooplastele hõbeehteid ning hispaanlased hakkasid maad Argentinaks nimetama.

Peale hispaania keele (kõnelejaid 95% rahvastikust) räägitakse ka itaalia, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Corrienteses ja Misioneses on ametlik keel ka guaranii keel. Riigi loodeosas elavad mestiitsid räägivad ketsua keelt.

Enamik rahvastikust tunnistab küll katoliku usku, kuid tõsiusklikke on on neist u. 20%.

Argentinas on Ladina-Ameerika suurim (maailmas 5. kohal) juudi kogukond.

Argentinas, Tšiili piiri ääres asub Andide ning kogu Ameerika kõrgeim mäetipp Aconcagua (6960 m).

Argentinas on 320 kaitstavat ala, sealhulgas 28 rahvusparki.

Argentina rahvuslind on ahjulindlane (Furnarius rufus) ja rahvustaimkuke-korallpuu (Erythrina crista-galli).

Aastatel 1860-1939 rändas Argentinasse 3,8 miljonit inimest, neist 44% olid itaallased ja 31% hispaanlased. Võrdlemisi elav oli sisseränne ka pärast II maailmasõda, kuid aastast 1959 on see peaaegu lakanud.

20.saj. algul oli Argentina üks eestlaste väljarändamise sihtkohti. Kohalik Eesti selts asutati 1924 ning esimene Argentina eestlaste laulupidu korraldati 1926. Aastatel 1925-1928 elas Argentinas helilooja ja koorijuht Mihkel Lüdig. 1920. aastate lõpul elas Argentinas umbes 3000 eestlast. Tänapäeval on eestlasi vähem, kuid Buenos Aireses eksisteerib Eesti maja ja Eesti kirik.

 

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud