6310 110

Austraalia

Austraalia, Austraalia

Austraalia

Austraalia

Austraalia "miinusteks" on kaugus Eestist ning selle maa suurus. Selleks, et külastada Austraalia olulisemaid vaatamisväärsusi, on vaja väga palju aega. Huvipakkuvat leiab sellel mandril aga kindlasti igaüks. Väga eriline loodus oma endeemsete taime- ja loomaliikidega, omapärane põlisrahvas, kaasaegsete suurlinnade melu, lõputu hulk kauneid randu jne.

LippVapp
AsukohtAustraalia ja Okeaania
RiikAustraalia
AjavööndGMT + 8h – 10h. Erinevus Eesti ajaga +6h – 8h
Pindala7 704 366 km²
Rahvaarv20 750 100 (2006)
Haldusjaotus6 osariiki ja 2 territooriumi
Keeledinglise keel
Naaberriigidmaapiiri pidi naabreid ei ole
PiiridPiirneb idas Vaikse ookeaniga ja läänes India ookeaniga. Kuna kogu Uus-Guinea saar loetakse kokkuleppeliselt Okeaania alla kuuluvaks, siis asub ka Indoneesia osaliselt Okeaanias. Okeaanias asuvad ka USA-le kuuluvad Havai saared ja Tšiilile kuuluv Lihavõttesaar.
RiigikordParlamentaarne konstitutsiooniline monarhia
RiigipeaSuurbritannia kuninganna ( Elisabeth II)
PealinnCanberra ( 324 700)
RahaühikAustraalia dollar (AUD)
Rahvastik2,2% põliselanikud - Aborigeenid, Torres Strait saare elanikud, ülejäänud Euroopast sisserännanute järeltulijad britid, iirlased, vähemal määral itaallased, sakslased, kreeklased, hiinlased
Religioonid26% on katoliiklased, 21% anglikaanid, 21% muud kristlased, 1,8% budistid, 1,5% muslimid, 0,5 % hinduistid ja 0,4% judaistid. Sisealade aborigeenid järgivad hõimuusundeid.
Peamised majandusharudmaavarade (nafta, gaas, uraan, rauamaak, mangaan, boksiit, kuld, hõbe, teemandid jne.) kaevandamine ja töötlemine, metallurgia, masinaehitus, keemiatööstus, jne. Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus (lambad, veised, kodulinnud, hobused) ja ka taimekasvatus (nisu, oder, sorgo, riis, kaer, mais, suhkruroog, puuvill).
TolliinfoLubatud maale tuua 2,25 liitrit alkohoolseid jooke, 250 sigaretti või 250gr tubakat, kuni AUD900 eest isiklikuks otstarbeks kasutatavat kaupa

Viisainfo

Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus. Vajalik on reisija elektrooniline registreerimine riiki sisenemise eel Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe kaudu. Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud.

Ajalugu

Esimesed inimasustusele osutavad leiukohad on vähemalt 50 000 aasta vanused.

  • V - III a-tuh. e.Kr. võeti kasutusele bumerang ja odaheitepuu
  • II a-tuh. e.Kr. võeti kasutusele lihvitud teraga kivikirved, luust õngekonksud ning ahingud
  • 1606 Austraalia rannikul maabus hollandlaste laev "Duyfken"
  • 1642 hollandlane Abel Tasman purjetas ümber Austraalia ja avastas Tasmaania saare


Kliima

Austraalia mandri põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes. Enamik Tasmaaniast asub parasvöötmes.

Põhja-Austraalias on keskmine temperatuur jaanuaris (suvel) 28-32°C ja juulis (talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a.


Vaatamisväärsus

Väike valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

 

  • Uluru –  suur monoliit ja aborigeenide pühapaik
  • Suur Vallrahu –  maailma suurim korallrahu
  • Sinimäed –  kauni loodusega piirkond Sydney lähistel
  • SydneyAustraalia suurim linn, kus lisaks kuulsale ooperiteatrile on palju muudki huvitavat.


Huvitavaid fakte

  • Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõlmab terve mandri. Austraalia rannik on 25 760 km pikkune.
  • Ligi poole Austraaliast hõlmavad kõrbed ja poolkõrbed.
  • Austraallaste keskmine eluiga on 81,63 aastat.
  • Austraalia mandri asustasid 40000 – 50000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud protoaustraallased.


Loodus

Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m. 36% riigi territooriumist asub madalamal kui 200 m ja 51% asub 200-500 m kõrgusel.

Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik.

  • Lääneplatoo on valdavalt 400-500 m kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb.
  • Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni.
  • Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m).


Kirjandus

Eestikeelsed raamatud:

  • Kairi Fimberg, Ann Hannula, „Austraalia – Down Under“, 2008
  • Airi Ilisson-Cruz, "Minu Austraalia", 2009

Mida me soovitame?

  • Käitumistavad. Austraalias on euroopalik kultuur koos vastavate käitumisnormidega.

  • Piiriületus. Austraalia piiril tuleb kõik taimsed ja loomsed saadused ning toiduained deklareerida ning suure osa nimetatud kaupade Austraaliasse viimine pole lubatud

  • Elekter. Austraalias kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 9-16. Krediitkaartide kasutamine on laialdaselt levinud ning linnades leidub piisavalt ka sularahaautomaate.

Mida me teame?

  • Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõlmab terve mandri. Austraalia rannik on 25 760 km pikkune.
  • Ligi poole Austraaliast hõlmavad kõrbed ja poolkõrbed.
  • Austraallaste keskmine eluiga on 81,63 aastat.
  • Austraalia mandri asustasid 40000 – 50000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud protoaustraallased.

  • 17. sajandil oli Austraalia põliselanikel kasutusel 200-300 erinevat keelt, tänapäeval on elus veel umbes 70 keelt.
  • Põliselanikke aborigeene oli 18. saj. lõpul umbes 600 000 ning nad tõrjuti poolkõrbetesse ja kõrbetesse. Aastal 1976 oli aborigeene ja metisse 160 000, kuid hiljem on nende arv kasvama hakanud.
  • Tasmaania saare viimane päriselanik suri aastal 1876.
  • Põllumajanduslikult kasutatavat maad on Austraalias 6,15% territooriumist ning põllumajandusega on hõivatud 3,6% riigi tööjõust.
  • 89% rahvastikust elab linnades.

Austraalia koloniseerimine algas 18. saj. lõpul, kui Briti võimud tõid sinna esimesed sunnitöölised ning hakkas saabuma ka vabu sisserändajaid. Kuni 1947. aastani soodustati eeskätt Briti päritolu inimeste sisserännet, hiljem lubati Austraaliasse ka mujalt Euroopast ning seejärel Aasiast saabunuid.

Austraalia riigipead, Suurbritaania kuningannat esindab peaministri soovitusel määramata ajaks nimetatud kindralkuberner.

Seadusandlik organ on kahekojaline ( Senat ja Esindajatekoda) Föderaalparlament. Valida võivad vähemalt 18-aastased ning valimine on kohustuslik.

Valitsusjuht on peaminister, kelle esitab Esindajatekoja enamuspartei või koalitsioon. Valitsuskabineti liikmed nimetab kindralkuberner peaministri soovitusel parlamendi liikmete hulgast.

Austraalia on maailmas esikohal boksiidi, plii-, tsingi-, nikli-, uraani- ja tantaalimaagi, tsirkooniumi, tooriumi, hõbeda, teemantide, safiiri ja opaali varude poolest.

Esimesed Eesti päritolu sisserändajad saabusid Austraaliasse 19. saj. lõpul. 1914 asutati Melbourne'is Eesti Selts. Pärast II maailmasõda läks Saksamaa põgenikelaagreist Austraaliasse umbes 6000 eestlast. Suurimad eestlaste kogukonnad tekkisid Sydneys, Adelaide's ja Melbourne'is, neis kõigis on ka Eesti Maja. Thirlmere's on eestlaste vanadekodu. Regulaarselt ilmub Austraalia Eesti Seltside Liidu nädalaleht "Meie Kodu". Viimastel aastatel on Eestist Austraaliasse tööle ja elama läinud paljud nooremad eestlased.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud