6310 110

Boliivia

Boliivia, Boliivia

Boliivia

Boliivia

Boliivias pole sellist turistide massi nagu näiteks naaberriigis Peruus, kuid vaadata on ka Boliivias palju. Tasub vaadata inkadele eelnenud kultuuride rajatisi, sõita paadiga Titicaca järvel, ööbida soolast ehitatud hotellis, sõita jalgrattaga maailma ohtlikuimal mägiteel, seigelda Amazonase jõgikonna džunglites jne. Kohalikud elanikud on Boliivias sõbralikud ja kannavad ka tänapäeval rahvariideid.

LippVapp
AsukohtLõuna-Ameerika
RiikBoliivia
AjavööndGMT - 4h. Erinevus Eesti ajaga -6h, märtsist oktoobrini -7h
Pindala1 098 580 km²
Rahvaarv9 775 246 (2009)
Haldusjaotus9 departemangu
Keeledhispaania, ketšua ja aimara
NaaberriigidPeruu, Brasiilia, Paraguay, Argentina, Tšiili
RiigikordVabariik
RiigipeaPresident
PealinnAmetlikult Sucre, tegelikult La Paz
Rahaühikboliviano ( BOB)
Rahvastik55% indiaanlased, 30% mestiitsid, 15% valged
Religioonid95% elanikkonnast on katoliiklased
Peamised majandusharudmaavarade kaevandamine (eriti tina), põllumajandus
TolliinfoMaksuvabalt võib Boliiviasse viia kuni 3 liitrit alkohoolseid jooke, kuni 400 sigaretti

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad Boliivias viisavabalt viibida kuni 30 päeva korraga.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Algasukaist on teada ketšua ja aimara hõimud
  • 500-900 Tiwanaku kultuur
  • 14.saj. inkad allutasid ketšua ja aimara hõimud
  • 1532-1538 Hispaania konkistadoorid vallutasid Boliivia ala
  • 1543-1776 ala kuulus Ülem-Peruu nime all Peruu asekuningriiki


Kliima

Boliivia kliima on piirkonniti erinev.

  • Kõige karmim ja kuivem on Altiplano kliima, sademeid 100-600 mm/a.
  • Yungases valitseb troopiline kliima. Sajab üle 2000 mm/a.
  • Orientele on iseloomulikud sesoonsed sademed ja palavniiske kliima, sajab 800-2000 mm/a.

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

TIWANAKU –  Boliivia tähtsaim arheoloogiline ala. Sealsed rajatised on püstitatud umbes 2500 aastat tagasi ning sellest kultuurist teatakse veel suhteliselt vähe.

POTOSI –  4070 m kõrgusel asuv hõbedakaevurite linn.


Huvitavaid fakte

  • Boliivia on oma nime saanud Lõuna-Ameerika vabadusvõitleja Simon Bolivari järgi.
  • Boliivia territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
  • Boliivia lõunaosas asuv Potosi mägi andis 17.-18. saj. poole maailma hõbedast.


Loodus

Boliivia jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Altiplano, Yungas ja Oriente.

  • Altiplano asub maa lääneosas ja hõlmab Andide keskosa. Altiplano on 3300-4100 m kõrgune kiltmaa, mida ümbritsevad nii kustunud kui ka tegutsevate vulkaanide ahelikud (Lääne-Kordiljeerid, Ida-Kordiljeerid). Vulkaanikoonused ulatuvad lumepiirist (5600 m) kõrgemale. Lääne-Kordiljeerides asub ka riigi kõrgeim mägi Sajama (6542 m). Altiplano põhjaosas on valdav kõrreliste stepp, lõunaosas põõsastike ja kaktustega kuivstepp ja poolkõrb.


Mida me soovitame?

  • Raha. Sularaha saab vahetada valuutavahetuspunktides, reisibüroodes, juveelikauplustes ja ka mõnedes pankades. Kallimates hotellides ja restoranides saab tasuda ka krediitkaartidega. Suuremates linnades on olemas sularahaautomaadid. Eestiga võrreldes on elu Boliivias väga odav.

Mida me teame?

  • Boliivia on oma nime saanud Lõuna-Ameerika vabadusvõitleja Simon Bolivari järgi.
  • Boliivia territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
  • Boliivia lõunaosas asuv Potosi mägi andis 17.-18. saj. poole maailma hõbedast.

  • Boliivia ja Peruu piiril asuv Titicaca järv on maailma suurim kõrgmäestikujärv, Lõuna-Ameerika suurim järv ja maailma kõrgeim laevatatav järv.
  • Boliivia lääneosas asub maailma suurim soolak Salar de Uyuni. Sellel tasasel soolaväljal leidub maalilisi, kaktustega kaetud saari ning turistitel on võimalus ööbida tervislikes soolast ehitatud hotellides.
  • La Pazis asub nõidade, nõiarohtude jms. poolest kuulus Nõidade turg (Mercado de las Brujas).
  • Boliivias asub maantee, mida nimetatakse maailma ohtlikuimaks.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud