6310 110

Brasiilia

Brasiilia, Brasiilia

Brasiilia

Brasiilia

Brasiilias võib turist teha nii mõndagi põnevat: sõita paadiga ja püüda piraajasid Amazonasel, matkata vihmametsas ja tutvuda indiaani küladega, vaadata jalgpalli ja karnevali, tantsida sambat või jääda Copacabana rannas rahakotist ilma.

LippVapp
AsukohtLõuna-Ameerika
RiikBrasiilia
AjavööndGMT - 3-4h. Erinevus Eesti ajaga – 5-6h.
Pindala8 514 215 km²
Rahvaarv184 285 000 (2006)
Haldusjaotus26 osariiki ja 1 liiduringkond
Keeledportugali keel
NaaberriigidUruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana
PiiridLõuna Ameerika piirneb läänes Vaikse ookeani ja idas Atlandi ookeaniga. Põhjas on mandri piir kokkuleppeline, enamasti peetakse selleks Panama maakitsust
RiigikordFöderatiivne presidentaalne vabariik
RiigipeaPresident
PealinnBrasilia (2 261 000 el)
Rahaühikreal (BRL)
RahvastikEnamik rahvastikust on kujunenud portugallaste ja teiste Euroopast sisserännanute, kohalike indiaanlaste ning Aafrikast sisse veetud neegerorjade ja nende järglaste segunemisel. Umbes 54% rahvastikust on valged, 40% mulatid, 5% neegrid ja alla 1% on põlisrahvaid.
Religioonid80% rahvastikust on katoliiklased, leidub protestante ja afrobrasiilia usundite järgijaid
Peamised majandusharudmäetööstus (rauamaak, mangaanimaak, boksiit), must metallurgia, masinaehitus (autotööstus, lennukiehitus, laevaehitus), kergetööstus, toiduainetetööstus, taimekasvatus (kohvi, suhkruroog, puuviljad, kakao) loomakasvatus (lihaveised).
TolliinfoMaksuvabalt võib riiki viia kuni 12 liitrit alkohoolseid jooke, kuni 400 sigaretti või 25 sigarit Riiki on keelatud viia liha- ja piimatooteid ning puu- ja juurvilju.
VaktsineerimineKollapalaviku vastu, kui reisitakse riskipiirkondadesse

Viisainfo

Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Brasiilia saatkonnast Helsingis.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Enne eurooplaste saabumist asustasid Brasiiliat peamiselt püügimajandusest elatuvad rändlejad ning poolpaiksed maaviljelejad.
  • 1500 Brasiilia rannikule saabusid hispaanlane Vicente Yanez ja portugallane Pedro Alvares Cabral
  • 1533 algas maa koloniseerimine portugallaste poolt
  • 1549 seati sisse kindralkuberneri ametikoht
  • 1549-1850 veeti sisse üle 4 miljoni neegerorja ja rajati suhkrurooistandusi
  • 1554 jesuiitide poolt rajati Sao Paulo
  • 1763 pealinn viidi üle Rio de Janeirosse
  • 1815 Brasiilia kuulutati oma emamaa Portugaliga võrdõiguslikuks
  • 1822 Brasiilia kuulutati iseseisvaks keisririigiks


Kliima

Loode- ja põhjaosas on valitsev ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28°, sademeid 1500-3000 mm/a). Troopilise passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad (1000-2000 mm/a), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima.

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid sihtkohti:

 

Manaus – hea sihtpunkt Amazonase jõe ja vihmametsadega tutvumiseks

Pantanal – kaitseala, kus on kogu Ameerika kõige tihedama kontsentratsiooniga fauna

kirderannik – parim piirkond rannapuhkuseks

Rio de Janeirosihtpunkt Brasiilia linnameluga tutvumiseks

Iguacu – rahvuspark, kus asuvad kuulsad Iguacu joad

Huvitavaid fakte

Brasiilia on Lõuna-Ameerika rahvarikkaim riik ja maailmas rahvaarvult 5. kohal.

Brasiilia koloniseerimise algul (16. saj.) elas seal hinnanguliselt kuni 5 miljonit indiaanlast, sajand hiljem vähem kui 1 miljon. Aastaks 1960 oli järele jäänud 100 000 indiaanlast. 21. sajandi algul arvati Amazonase piirkonna põlisrahvaste arvuks olevat umbes 230 000 (220 hõimu).

Brasiilias on jõukuse jaotus väga ebaühtlane – üle poole riigi rikkusest on 10% rahvastiku käes.

Brasiilia suurim linn on Sao Paulo, kus elab üle 10 miljoni inimese (koos eeslinnadega üle 20 miljoni).

Brasiilia rahvuspuu on tekooma (Tecoma chrysostricha), rahvuslill orhidee (Laelia purpurata) ja rahvuslind kuldaratinga (Aratinga guarouba).


Loodus

Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks:

  • põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud,
  • ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa.

Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva, Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%.

Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1., linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde.

Kirjandus

Eestikeelsed raamatud:

Mida me soovitame?

  • Elekter. Kasutusel on erinevad elektripistikud ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 10-16. Sularahaautomaate leidub piisavalt ja ka krediitkaartide kasutamine on laialdaselt levinud, kuid krediitkaardiga maksmisel lisatakse lisatasu.

Mida me teame?

Brasiilia on Lõuna-Ameerika rahvarikkaim riik ja maailmas rahvaarvult 5. kohal.

Brasiilia koloniseerimise algul (16. saj.) elas seal hinnanguliselt kuni 5 miljonit indiaanlast, sajand hiljem vähem kui 1 miljon. Aastaks 1960 oli järele jäänud 100 000 indiaanlast. 21. sajandi algul arvati Amazonase piirkonna põlisrahvaste arvuks olevat umbes 230 000 (220 hõimu).

Brasiilias on jõukuse jaotus väga ebaühtlane – üle poole riigi rikkusest on 10% rahvastiku käes.

Brasiilia suurim linn on Sao Paulo, kus elab üle 10 miljoni inimese (koos eeslinnadega üle 20 miljoni).

Brasiilia rahvuspuu on tekooma (Tecoma chrysostricha), rahvuslill orhidee (Laelia purpurata) ja rahvuslind kuldaratinga (Aratinga guarouba).

Brasiilia on raua tootmise poolest 2. kohal maailmas (Hiina järel).

Brasiilias on 3590 lennujaama (neist 665-l on kõvakattega maandumisrajad).

Brasiilias on 802 looduskaitse all olevat piirkonda ja 42 rahvusparki.

Eestlasi on jõudnud Brasiiliasse juba 19. saj. lõpul. Nii töötas 1874-1884 Rio Grande do Sul'i osariigis pastorina Alust pärit Johannes Hans Tiismann, kes oli juba varem Kenya misjonitööga tuntuks saanud. Suurem emigreerumine toimus 1917-1918 ja 1924-1925 Brasiilia valitsuse kutsel (riik võimaldas tasuta sõidu ja eraldas tasuta maad).

1928 emigreerus Brasiiliasse Eesti Vabariigi esimene haridusminister Johannes Kartau, kes 1932 sai Brasiilia haridusministriks. Jundiai linnas on Johannes Kartau nimeline tänav. Ühtekokku rändas enne II maailmasõda Brasiiliasse umbes 3000 eestlast.

Brasiiliat külastab aastas umbes 5 miljonit turisti.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud