6310 110

Colombia

Colombia, Colombia

Colombia

Colombia

Sellel riigil on tänu narkokaubandusele üsna halb maine, kuid see ei sega Colombias reisimist. Tutvuda saab väga mitmekesise looduse ja kultuuriga ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani rannikud sobivad ka rannapuhkuseks.

LippVapp
AsukohtLõuna-Ameerika
RiikColombia
AjavööndGMT -5h. Erinevus Eesti ajaga -7h, märtsist oktoobrini -8h
Pindala1 138 910 km²
Rahvaarv46 620 100 (2006)
Haldusjaotus32 departemangu ja 1 pealinnaringkond
Keeledhispaania keel
NaaberriigidPanama, Venezuela, Brasiilia, Peruu, Ecuador
Riigikordpresidentaalne vabariik
Riigipeapresident
PealinnBogota (7 235 100 el.)
RahaühikColombia peeso (COP)
Rahvastik58% Colombia rahvastikust moodustavad mestiitsid. Euroopa päritolu elanikke on 20% rahvastikust, mulatte 14%, neegreid 4%, sambosid 3% ja põlisrahvaid (ligi 50 rühma) 1%. Indiaani keeli on Colombias 66. San Andresi ja Providencia saarel kõneldakse laialdaselt inglise keelt.
Religioonid90% rahvastikust on katoliiklased
Peamised majandusharudpeamiseks legaalseks ekspordiallikaks on nafta ning peamiseks tööstusharuks on naftatööstus. Eksporditakse ka elektrienergiat. Colombia on Ladina-Ameerika suurimaid kullatootjaid ning maailma suurim smaragditootja. Tööstuse teised põhiharud on toiduaine- ja kergetööstus. Haritav maa moodustab 2% riigi pindalast. Colombia on kohvi tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Rohkesti kasvatatakse banaane, suhkruroogu, kakaopuud, puuvillapõõsast, ja heveat.
TolliinfoMaksuvabalt võib riiki viia 200 sigaretti või 50 sigarit, 2 pudelit alkoholi
VaktsineerimineLühireisi korral soovitav vaktsineerida kollapalaviku ja A-hepatiidi vastu

Viisainfo

Eesti kodanik võib Colombias viibida turismi eesmärgil viisavabalt 90 päeva aasta jooksul.

Ajalugu

Sündmuste kokkuvõte:

  • Enne Hispaania kolonisatsiooni tegelesid indiaani hõimud maaviljeluse ja käsitööga ning tekkimas olid riiklikud ühendused.
  • 1499 Colombiasse saabus konkistadoor Alonso de Hojeda
  • 1525 hispaanlased rajasid esimese püsiva asula Santa Marta
  • 1536 hispaanlased vallutasid sisemaa
  • 1538 rajati Bogota
  • 1739 Bogota sai Uus-Granada asekuningriigi pealinnaks
  • 1810 algas iseseisvusvõitlus


Kliima

Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Madalikel ja mägede madalamatel nõlvadel (kuni 1000 m kõrgusel, 70% riigi territooriumist) on temperatuur aastaringselt 23-30°C. Vaikse ookeani rannik on sademeterohke (kuni 10 000 mm/aastas).

Vaatamisväärsus

Cartagena – Hispaania koloniaalarhitektuuri elav muuseum, mille sadam ja kindlustused kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tayrona – rahvuspark Kariibi mere rannikul, tuntud oma kaunite randade poolest.

San Augustin – arheoloogiapark iidse matusepaiga ja omapäraste kivikujudega (kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse).

Bogota – suur metropol paljude muuseumide, kultuurielu ja ööeluga.

Guatavita – püha järv, kust on alguse saanud legend Eldoradost.

Huvitavaid fakte

  • Colombia rahvuslind on kaeluskondor ja rahvuslill on orhidee.
  • Colombia on kivisöe, kulla, plaatina ja vääriskivide varu poolest Ladina-Ameerikas esikohal.
  • Antioquia mägismaal elab omapärane etniline rühm (antioquenos), mis on kujunenud sinna 16.-17. sajandil asunud baskide, ristitud juutide ja araablaste ning hiljem saabunud süürlaste, liibanonlaste ja armeenlaste segunedes.
  • Põhilised toidukultuurid on riis, kartul, mais ja maniokk. Levinud on ka kokapõõsakasvatus.

Loodus

Colombia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks – Ida- ja Lääne-Colombiaks.

  • Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida-Colombia on tiheda jõestikuga madal lavamaa (200-500 m), mille ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets (selva) ja lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann (ljaano). 
  • Lääne-Colombia hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaikse ookeani soostunud rannikumadalikud. 

Colombia Andidel on kolm peaahelikku (kõrgeim tipp on 5775 m kõrgune Cristobal Colon).


Kirjandus

Eestikeelsed raamatud:

Ave Ungro, "Minu Kolumbia", 2010 

Mida me soovitame?

  • Turvalisus. Ei soovitata reisida Panama, Venezuela ja Ecuadori piiri lähedal asuvatesse maapiirkondadesse ja Buenaventura, San Josè del Guaviare linnadesse, kuna seal tegutsevad väga aktiivselt relvastatud rühmitused ja narkokaubitsejad. Kuna need rühmitused on pidevas liikumises, siis on kasulik enne mingisse piirkonda reisimist konsulteerida kohalike võimudega, kas sinna reisimine on turvaline. Kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud, on inimröövid Colombias endiselt tõsine probleem.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 09-15. Linnades on olemas pangaautomaadid ning suuremates hotellides, kauplustes ja restoranides saab kasutada ka pangakaarte

  • Elekter. Elektripistikud on erinevad meil kasutusel olevatest ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.

Mida me teame?

  • Colombia rahvuslind on kaeluskondor ja rahvuslill on orhidee.
  • Colombia on kivisöe, kulla, plaatina ja vääriskivide varu poolest Ladina-Ameerikas esikohal.
  • Antioquia mägismaal elab omapärane etniline rühm (antioquenos), mis on kujunenud sinna 16.-17. sajandil asunud baskide, ristitud juutide ja araablaste ning hiljem saabunud süürlaste, liibanonlaste ja armeenlaste segunedes.
  • Põhilised toidukultuurid on riis, kartul, mais ja maniokk. Levinud on ka kokapõõsakasvatus.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud