6310 110

Etioopia

Etioopia, Etioopia

Etioopia

Etioopia

Etioopia loodus ja kultuur erinevad oluliselt teistest Aafrika riikidest. See ei ole maa, kus turist saab näha karjade kaupa elevante, lõvisid, kaelkirjakuid jne. Kuid ilusaid loodusvaateid seal siiski jätkub ning näha võib mägismaad, kõrbe, savanni ja paljusid järvi.

Etioopia on turisti jaoks põnev eelkõige kultuurikontrastide poolest. Seal võib näha mitme tuhande aasta vanuseid kultuurimälestisi aga kohata ka inimesi, kes elavad okstest onnides ja riietuvad loomanahkadesse. Külaturul võivad kõrvuti kõndida täielikult kinnikaetud mosleminaine ja animistlikke uskumusi järgiv naine, kelle ainsaks kehakatteks on kitsenahast seelik.

Paljud Eesti turistid (neist vähestest, kes üldse on Etioopias käinud) ütlevad, et kõik Etioopias nähtu on lihtsalt uskumatu.

LippVapp
AsukohtAafrika
RiikEtioopia
AjavööndGMT + 3h. Erinevus Eesti ajaga +1h, märts-oktoober 0h, kuna Etioopia ei kasuta suveaega
Pindala1 133 380 km²
Rahvaarv85 237 000 (2009)
Haldusjaotus9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna (Addis Abeba ja Dire Dawa)
Keeledamhari keel (lisaks riigikeelele on kasutusel veel 83 ametlikku keelt)
NaaberriigidSudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia ja Keenia
Riigikordföderatiivne parlamentaarne vabariik
RiigipeaPresident
PealinnAddis Abeba (umbes 3 000 000 elanikku)
RahaühikEtioopia birr (ETB)
Rahvastik40% oromod, 30% amharad, 6% tigreed, 6% somaalid, 4% sidamod, 4% guraged
Religioonid45-50% muslimid (sunniidid), 35-40% kristlased, 12% animistid
Peamised majandusharudpõllumajandus (kohvi, teraviljad, puuvill, suhkruroog, tubakas, lilled)
TolliinfoMaksuvabalt võib Etioopiasse viia kuni 200 sigaretti ja ühe liitri alkoholi. Suveniire võib riigist välja viia 500 birri väärtuses ning mõnede esemete jaoks on vaja eriluba (antiikesemed ja metsloomade nahad).
VaktsineerimineSoovituslikud A-hepatiit, kollapalavik, meningokokknakkus A+C

Viisainfo

Eesti kodanikud vajavad Etioopiasse sisenemiseks viisat ning ei saa seda piirilt. Eestile lähim Etioopia saatkond asub Stockholmis.


Ajalugu

Teadlased peavad Etioopiat inimkonna hälliks ning Etioopiast on leitud enam kui 5 miljoni aasta vanuseid luustikke, mis kuuluvad inimeste eellastele ning 200 000 aasta vanuseid nüüdisinimese (Homo sapiens) säilmeid.

  • 1. saj. Etioopia põhjaosas tekkis Aksumi kuningriik
  • 4. saj. Aksumi kuningriik võttis vastu ristiusu
  • 4.-6. saj. Aksumi kuningriigi hiilgeaeg (riik ulatus Jeemenist Egiptuseni)
  • 7. saj. algasid sõjad Etioopiasse tunginud moslemitega
  • 9. saj. moslemid tõrjusid Aksumi riigi lõuna poole
  • 12.-13. saj. kuningas Lalibela poolt rajatakse 13 kaljukirikut
  • 16. saj. suur osa Etioopiast okupeeriti Somaalia sultanite poolt
  • 17.-18. saj. väikeste vürstiriikide aeg
  • 1855-1868 valitses keiser Tewodros II, kes taasühendas Etioopia ja püüdis maad moderniseerida


Kliima

Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.–mai) ja niiske (juuni–sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. väike vihmaperiood.

Kesk- ja Edela-Etioopias sajab mägede tuulepealseil nõlvul kuni 1800 mm/aastas. Kirdes kõrbete ja poolkõrbete alal on kliima troopiline ja kuiv. Kasutatakse terminit afro-alpiinne kliima.

Keskmine temperatuur on 16 kraadi. Kõrgusel kuni 1500m on päeval 27-50 kraadi, kõrgusel 1500-2400 16-30 kraadi ja kõrgusel üle 2400 on kuni 16 kraadi.

Vaatamisväärsus

AKSUM – kunagine Aksumi riigi pealinn. Aksumit on seostatud Seeba kuningannaga, kuid tänapäeval on ta eelkõige tuntud oma sadade obeliskide poolest. Need on mitme tuhande aasta vanused graniidist monoliidid ning suurimad neist on rohkem kui 30 meetri kõrgused ja kaaluvad üle 500 tonni.

SIMIENI MÄED – Etioopia kõrgeimad mäed riigi põhjaosas. Piirkond sobib hästi matkamiseks ning seal võib kohata mitmeid endeemseid loomaliike.


Huvitavaid fakte

Etioopia kohta käivat statistikat ei maksa eriti tõsiselt võtta. Näiteks puudub selles riigis ametlik sündide ja surmade registreerimine ning suurem osa inimesi ei tea isegi oma vanust. Mõned hinnangulised näitajad on sellised:

  • Vaeseid: 50% (2004)
  • Linnarahvastik: 17% (2008)
  • Keskmine vanus: 17 (2009)
  • Keskmine eluiga: 55, meestel 53, naistel 58 (2009)
  • Imikute suremus: 81 surma 1000 sünni kohta (2009)
  • Televiisoreid: 682 000 (2002)
  • Interneti kasutajaid: 360 000 (2008)

Etioopia kasutab oma kalendrit, milles on 13 kuud (12x30 päeva ja üks 5-6 päevane kuu) ning aastate arvestuses on see kalender meie kalendrist 7 aastat taga. Etioopiasse reisivad naised saavad seal 7 aastat nooremaks. Aastavahetus on Etioopias septembris. Ööpäevane kellaeg on 6 tundi nihkes, sest Etioopias algab ööpäev hommikul kell 6.

Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Tsiibet on muskuslõhnaline nõre, mida eritavad kärpkaslaste pärakunäärmed. Tsiibetit kasutatakse parfümeeriatööstuses lõhnakinnistina.


Loodus

Suurema osa riigist hõlmab Etioopia mägismaa (kõrgeim tipp Ras Dashen on 4620m), mis kirdes piirneb Danakili alanguga ja idas Ogadeni kõrbega.

Kirdest edelasse läbib Etioopiat Ida-Aafrika riftivöönd.   Etioopia mägismaale on omane kliima, taimkatte ja muldade vertikaalne vööndilisus.

  • Palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad.
  • Parassoojas vööndis (voina, 1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud.
  • Jahedas vööndis (dega, 2400-3900m) mägimuldadel mäginiidud,
  • kõige kõrgemal (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad.
  • Mets katab riigi territooriumist alla 10%.


Mida me soovitame?

  • Raha. Valuutat saab vahetada pankades (kui pank juhtub lahti olema) ja suuremates hotellides (kui neil juhtub nii palju sularaha olema). Krediitkaardiga saab maksta mõnedes pealinna kauplustes ja restoranides ning riigis on mitu pangaautomaati.

  • Turvalisus. Etioopia on turvaline maa ja tänavakuritegevus seal praktiliselt puudub, kuid sellegipoolest tasub turistidel oma asju ettevaatlikult hoida. Mõnedes Addis Abeba piirkondades (eriti turgudel) esineb taskuvargusi ning ka hotellis ei maksa raha laua peale jätta. Omad ohutusnõuded on ka mõnede Etioopia lõunaosas elavate eksootiliste rahvaste külastamisel. Mõned neist ei tunne eraomandit (ja seega puudub neil ka varguse mõiste, nad lihtsalt võtavad meeldima hakanud asja), mõned rahvad lahendavad vaidlusi Kalašnikovi automaatidega jne. Erinevate rahvaste külastamisel antakse reisijatele täpsemad käitumisjuhised kohaliku giidi poolt.

  • Käitumistavad. Jootraha noritakse igal võimalikul ja võimatul juhul, kuid kohalikele giididele ja turiste vedavatele autojuhtidele võiks jootraha maksta ka.

  • Käitumistavad. Lõuna-Etioopia hõimurahvaste pildistamisel tuleb inimestele selle eest maksta. Tavaline summa inimeste pildistamisel on 2 birri iga pildistatava inimese kohta. Kui pildistada suurt inimeste gruppi korraga, tuleb igaühele 2 birri maksta.

  • Käitumistavad. Nii mošeedesse kui ka kirikutesse sisenemisel tuleb jalanõud ukse taha jätta.

  • Käitumistavad. Hoolimata suurest moslemite arvust on Etioopia riietuse suhtes väga liberaalne maa. Ainult Etioopia idaosas tuleks islamitraditsioonidega rohkem arvestada.

Mida me teame?

Etioopia kohta käivat statistikat ei maksa eriti tõsiselt võtta. Näiteks puudub selles riigis ametlik sündide ja surmade registreerimine ning suurem osa inimesi ei tea isegi oma vanust. Mõned hinnangulised näitajad on sellised:

  • Vaeseid: 50% (2004)
  • Linnarahvastik: 17% (2008)
  • Keskmine vanus: 17 (2009)
  • Keskmine eluiga: 55, meestel 53, naistel 58 (2009)
  • Imikute suremus: 81 surma 1000 sünni kohta (2009)
  • Televiisoreid: 682 000 (2002)
  • Interneti kasutajaid: 360 000 (2008)

Etioopia kasutab oma kalendrit, milles on 13 kuud (12x30 päeva ja üks 5-6 päevane kuu) ning aastate arvestuses on see kalender meie kalendrist 7 aastat taga. Etioopiasse reisivad naised saavad seal 7 aastat nooremaks. Aastavahetus on Etioopias septembris. Ööpäevane kellaeg on 6 tundi nihkes, sest Etioopias algab ööpäev hommikul kell 6.

Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Tsiibet on muskuslõhnaline nõre, mida eritavad kärpkaslaste pärakunäärmed. Tsiibetit kasutatakse parfümeeriatööstuses lõhnakinnistina.

Kuni 63% Etioopia elanikkonnast on kirjaoskamatud. Koolikohustuslikud on kõik 6-13 aastased lapsed, kuid seda kohustust täidab vaid 28%.

Arstiabi on väljaspool pealinna raskesti kättesaadav ja kolmveerand rahvastikust ei saa tarbida puhast joogivett.

1992. aastani kestnud kodusõda ja pidevalt korduvad katastroofilised põuaperioodid on teinud Etioopiast maailma ühe vaeseima riigi.

Feodaalse majanduse ja ühiskonnakorralduse tõttu oli Etioopia vaene juba Haile Selassie I ajal ning sellele järgnenud sotsialistlik majandus- ja ühiskonnamudel suurendas viletsust veelgi.

1990. aastatest üritatakse juurutada turumajandust, et saada välisabi. Varajane kapitalism eksisteerib kõrvuti koriluse ja naturaalmajandusega.

1994 sõltus 4,4 miljonit inimest rahvusvahelisest toiduabist. Tänapäeval on Etioopia rahvastikust üksnes 10-20%-l pidev sissetulek ja näljasurm ähvardab kuni 8 miljonit etiooplast.

Etioopia teedevõrk on väga nõrgalt arenenud. Ainuke raudtee ühendab Addis Abebat Djiboutiga (681 km). Maanteid on 36469 km, sh. kõvakattega 6980 (2004). Eestis on vastavad numbrid 56856 ja 13384.

Kunagi küsiti ühelt riigimehelt, et miks Etioopias teid ei ehitata. Riigimees vastas: ehitad teed – tulevad eurooplased, tulevad eurooplased – tuleb lõpp Etioopiale.

Etioopias kasvab kohvipuu nii metsikult kui ka kultuurtaimena. Kultuurkohvipuul on suuremad lehed ja jämedamad seemned, kuid metsiku kohvipuu viljadel on suurem kofeiinisisaldus. Kohvi pärineb Etioopiast Kaffa piirkonnast ning jõudis Jeemenisse 15. sajandil ja sealt Euroopasse 17. sajandil.

Etioopia legendite kohaselt oli maa esimeseks keisriks Saalomoni kuninga ja Seeba kuninganna poeg Menelik ning selle dünastia viimaseks keisriks oli Haile Selassie (1930-1974). Legendid räägivad, et Menelik tõi Jeruusalemmast Etioopiasse ka käsulauad, mis anti Moosesele Siinai mäel ning need käsulauad pidavat praegu asuma Aksumis.

Keiser Haile Selassie kodanikunimi oli ras Tafari Makonnen ning tema jumalikustamisest arenes Jamaikal välja rasta liikumine.

Arvatakse, et Etioopia põhjaosast pärines Aleksandr Puškini emapoolne vaarisa Abreha Abraham (Ibrahim) Hannibal, kes tegutses Paldiskis kindlustuste ehitamisel sõjaväeinsenerina, Tallinna kindluse suurtükiväe ülemana ja ülemkomandandina. Riiklike teenete eest sai ta 1743 pärisvalduseks Rahula küla. Hannibal oli teadaolevalt esimene Aafrika mandrilt pärit inimene, kes Eestisse elama asus.

Etioopias on elanud:

  • Virumaa mõisnik krahv Rene Rehbinder (keisrinna Zauditu minister ja kindral),
  • Tartu Ülikooli lõpetanud lätlane Janis (Johannes) Dzirne (keisrinna Zauditu ihuarst ja Etioopia meditsiini üleminspektor),
  • baltisakslane Leo von zur Mühlen (Itaalia-Saksa geoloogilise ekspeditsiooni juht),
  • Voldemar Hendrikson (Haile Selassie I õukonnakunstnik),
  • Georg Leies (Haile Selassie I raadiotehnik) ja
  • Ants Laaneots (Etioopia armee diviisi ja korpuse ülema nõunik aastatel 1987-1989).
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud