6310 110

Fidji

Fidji, Fidþi

Fidji

Fidji

Fidži saared näevad välja just sellised nagu paradiisisaari tihti ette kujutatakse. Kookospalmidega palistatud valge liivaga rannad, postkaardilikult sinine ookeanivesi, saarte keskel kõrguvad vihmametsaga kaetud vulkaanid, aastaringselt soe kliima, head tingimused sukeldumiseks ja surfamiseks, sõbralikult naeratavad endised inimsööjad jne. Linnaelu nautijad leiavad Fidžil ka mõne linna ja üksinduse nautijate jaoks leidub sadu asustamata saari.

LippVapp
AsukohtAustraalia ja Okeaania
RiikFidþi
AjavööndGMT + 12h. Erinevus Eesti ajaga +10h, märtsist oktoobrini +11h
Pindala18 274 km²
Rahvaarv859 700 (2006)
Haldusjaotus4 piirkonda (jagunevad 14 provintsiks) ja 1 sõltkond
Keeledinglise ja fidži
Naaberriigidmaapiiri pidi naabreid ei ole. Ookeanis lähimad naabrid Vanuatu, Uus Kaledoonia, Tonga, Uus Meremaa saared, Tuvalu, Wallis ja Futuna, Samoa saared
RiigikordParlamentaarne vabariik
RiigipeaPresident
PealinnSuva
RahaühikFidži dollar (FJD)
Rahvastik51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidžilased. Rassiliselt on fidžilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. 44% on indialased. Fidžis on ka anglosakse (austraallased, uusmeremaalased, inglased), melaneeslasi, hiinlasi ja malailasi. Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased.
Religioonid52% on kristlased (peamiselt metodistid), 38% on hinduistid 8% muslimid
Peamised majandusharudmaavarade kaevandamine (kuld, hõbe, vasemaak, boksiit), põllumajandus (taro, maniokk, bataat, jamss, kookospalm, suhkruroog, kakaopuu, banaanid, ananassid, veised, kitsed, sead, kodulinnud)
TolliinfoMaksuvabalt võib Fidžisse viia kuni 2,251 liitrit kanget alkohoolset jooki või 4,5l veini või 4,5l õlut kuni 250 sigaretti või 250g tubakat. Puuvilju, taimede seemneid ning liha- ja piimatooteid võib Fidžile viia ainult eriloa olemasolul.
VaktsineerimineA-hepatiidi vastu.

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad Fidžil viibida viisavabalt 4 kuud.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Fidži saarestiku asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased.
  • 1643 saari külastas hollandlane Abel Tasman
  • 1774 saari külastas James Cook
  • 1829 pealik Na Ulivau allutas enamiku saartest oma võimule


Kliima

Saarestikus valitseb niiske troopiline passaatkliima. Aasta keskmine temperatuur on 24-27°C. Maist novembrini puhuvad kagupassaadid, mis toovad rohkesti sademeid. Mägede kagunõlvadel sajab  2500-3500 mm/a ja loodenõlvadel 1500-2000 mm/a.

Vaatamisväärsus

Namosi –  mägismaa Viti Levu saarel, kaunid vaated, kosed ja raftingujõgi

Suva –  Fidži suvaline pealinn, kus tasub külastada ka Fidži muuseumi ja parlamendihoonet

Rotuma – väike ja kauge saar, kus erinevalt muudest Fidži saartest on levinud polüneesia kultuur

Korallirannik –  tuntuim maaliline rannik Viti Levu saare lõunaosas

Huvitavaid fakte

Fidži saarestikku läbib 180° meridiaan, mis kokkuleppeliselt on kuupäevajooneks. Seega on näiteks Taveuni saarel teoreetiliselt võimalik liikuda ühe sammuga terve ööpäeva võrra ajas edasi või tagasi. Praktikas on aga kogu saarestikus kehtestatud üks aeg.

Põlisrahva külades kehtiva traditsiooni kohaselt tohib ainult külavanem kanda mütsi ja päikeseprille ning seepärast ei sobi ka turistil neid esemeid külades kanda.


Loodus

Fidži saarestik koosneb 332 saarest,millest 106 on asustatud ning 522 väikesaarest ja atollist. Saari ümbritsevad korallrahud. Kõik suured ja mõned väikesaared on tekkelt vulkaanilised ning mägised.

Kõrgeimad tipud on kustunud vulkaanide koonused (kõrgeim on Tomaniivi, 1323 m, Viti Levu saarel). Enamik väikesaari on korallsaared. Aeg-ajalt esineb maavärinaid.


Mida me soovitame?

  • Elekter. Kasutusel on erinevad elektripistikud ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 09-16. Krediitkaartide kasutamine ja sularahaautomaadid on levinud linnades.

  • Tavad. Inimeste pea puudutamine ei ole viisakas.

  • Tavad. Kodudesse ja templitesse sisenemisel tuleb jalanõud jalast ära võtta.

  • Tavad. Põlisrahva külasse minnes tuleks külavanemalt külas ringi kolamiseks luba küsida ja väike kingitus teha, ka inimeste pildistamiseks on viisakas luba küsida.

Mida me teame?

Fidži saarestikku läbib 180° meridiaan, mis kokkuleppeliselt on kuupäevajooneks. Seega on näiteks Taveuni saarel teoreetiliselt võimalik liikuda ühe sammuga terve ööpäeva võrra ajas edasi või tagasi. Praktikas on aga kogu saarestikus kehtestatud üks aeg.

Põlisrahva külades kehtiva traditsiooni kohaselt tohib ainult külavanem kanda mütsi ja päikeseprille ning seepärast ei sobi ka turistil neid esemeid külades kanda.

19. saj. viimasel veerandil hakati suhkrurooistandustesse tööle tooma indialasi, enamik nende järglasi räägib hindi keelt.

Fidži valitsuste põhiprobleemiks on pikka aega olnud fidžilaste ja indialaste konflikt. Aastal 1985 moodustasid indialased 51% Fidži rahvastikust. 1987. a. sõjaväelise riigipöördega saadeti peamiselt indialastest koosnev valitsus laiali ning see tõi endaga kaasa indialaste massilise väljarände. Indialaste osakaal rahvastikus vähenes ja 1995. a. oli indialasi 44% Fidži rahvastikust.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud