6310 110

Filipiinid

Filipiinid, Filipiinid

Filipiinid

Filipiinid

Filipiinid koosnevad 7107 saarest (neist umbes 1000 on asustatud ning pooltel on nimi). Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korallilaguunid ning Põhja-Luzoni terrassriisipõllud. Filipiinidel saab vaadata kauneid mastikke, tutvuda erinevate rahvaste traditsioonidega,  matkata džungliradadel, sukelduda korallilaguunides, surfata lainetel.

LippVapp
AsukohtAasia
RiikFilipiinid
AjavööndGMT + 8h. Erinevus Eesti ajaga +6h, märtsist oktoobrini +5h
Pindala300 000km2
Rahvaarv85 712 200 (2006)
Haldusjaotus17 piirkonda
Keeledfilipino ja inglise keel
Naaberriigidmaismaapiir puudub
RiigikordVabariik
RiigipeaPresident
PealinnManila (10 546 500 elanikku)
RahaühikFilipiinide peeso (PHP)
Rahvastikligi 200 rahvarühma, enamik kuulub malai-polüneesia keelkonda. 40% rahvastikust moodustavad bisaide, tagalogide, bikolite ja ilokode alusel kujunenud filipiinlased, 30% indoneeslased ja polüneeslased, 10% metsades elavad põlismalailased igorotid ja aeetad (u. 150 cm pikkused negriitod), 10% hiinlased ja 5% indialased.
Religioonid82% on katoliiklased, 5% protestandid, 5% muslimid ja 8% sõltumatu Filipiini kiriku ning loodususundite ja budismi pooldajad
Peamised majandusharudtoiduainetööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus, põllumajandus (riis, mais, bataat, maniokk, banaanid, suhruroog, tubakas, veisekasvatus, seakasvatus)
TolliinfoMaksuvabalt võib riiki viia 2 liitrit alkohoolseid jooke (kuni 1 liitri suurustes pudelites), 400 sigaretti või 50 sigarit või 250 grammi tubakat
VaktsineerimineSoovitav vaktsineerida A-hepatiidi vastu

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad reisida Filipiinidele viisasavabalt kuni 21 päevaks. Kui Filipiinidel soovitakse viibida kauem kui 21 päeva, tuleb taotleda viisat (Temporary Visitor's Visa).

 

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Filipiinide algasukad olid arvatavasti negro-australoidsesse rassi kuuluvad aeetad
  • II a-tuh. E. Kr. sissetungi alustanud austroneeslased tõrjusid aeetad sisemaale ja mägedesse
  • I a-tuh. E. Kr. suurem osa Filipiinidest kuulus Syriwijaya riiki ning algas malailaste sisseränne
  • 14.-16. saj. Suur osa Filipiinide alast sõltus Majapahiti riigist, hakkas levima islam
  • 1521 Filipiinidele jõudis Fernao de Magalhaes
  • 1543 hispaanlased andsid saarestikule Hispaania troonipärija Felipe II auks nime


Kliima

Valitseb lähisekvatoriaalne, lõunas ka ekvatoriaalne kliima. Keskmine temperatuur on 24-28°C, sajab 2000, tuulepealseil nõlvul 4000 mm/a. Vihmaperiood on juunist oktoobrini ning idas ja kagus mangroovialal sajab aasta läbi. Õhuniiskus on septembris 81% ja märtsis 71%.

Vaatamisväärsus

Luzoni saare põhjaosa – UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad terrassriisipõllud ja erinevate rahvaste külad.

 

Palawani saar – vihmametsad ja korallilaguunid.

 

Boracay saar –  tuntud eelkõige rannapuhkuse sihtkohana.

 

Apo rifi rahvuspark – sukeldujate unistus.

Huvitavaid fakte

Filipiinide rahvuslill on valgeõieline jasmiin, rahvuspuu india tiibviljak, rahvuskala piimkala ning rahvuslinnud ahvikotkas ja ruskeamadiin.

Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik.

Luzoni saarel elavad ifugaod on endised pealuukütid, kes elavad paarimeetristele vaiadele püstitatud rohtkatuste all ning nende rajatud on ka Banaue piirkonna kuulsad riisiterrassid.

Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. 55% rahvastikust kasutab tagalogist arendatud filipino keelt, 27,9% räägib traditsioonilist tagalogi, 24,3% sebu, 9,8% iloko, 9,3% panay-hiligainoni, 5,8% bikoli ning u. 3% hispaania ja hiina keelt. Rohkem kui pool rahvastikust mõistab inglise keelt.


Loodus

Filipiini saarestik on Indoneesia järel suuruselt teine maailmas. Filipiinidele on iseloomulikud vulkaaniline tegevus (u. 20 tegevvulkaani) ja maavärinad. Tihti esineb ka taifuune (eriti juulist novembrini).

75% pindalast hõlmavad sügavate orgudega liigestatud põhja– lõuna-suunalised mäeahelikud ja kõrgustikud. Kõrgeimad tipud on Mindanao saarel asuv Apo vulkaan (2954 m) ja Luzoni saarel asuv Pulog (2934 m).

40% pindalast katavad vihma- ja mägimetsad ning heitlehised mussoonmetsad. Ehedalt on metsad säilinud vaid kõrvalistes kohtades (eriti Palawani saarel). Taimestiku rohkem kui 12 000 liigist 3000 on endeemsed. Läänepoolmikul on ka savanne.

Filipiinidel elab 153 liiki imetajaid (97 liiki on endeemid), 593 liiki linde (neist 404 on pesitsejad ja 181 liiki on endeemid), 272 liiki roomajaid, 111 liiki kahepaikseid ja 952 liiki kalu.

Mida me soovitame?

  • Elekter. Pistikud on meist erinevad. Tasub varuda sobiv adapter. Vaata lähemalt viidetest.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 09-15. Valuutat saab vahetada ka hotellides ning suhteliselt levinud on pangaautomaadid ja pangakaartide kasutamine. Mõnedes hotellides ja kauplustes on kaardiga maksmine veidi kallim kui sularaha kasutamine.

  • Riietus. Üldiselt on Filipiinid riietuse osas võrdlemisi liberaalne maa, kuid mošeesid või katoliiklikke kirikuid külastades tuleb kindlasti arvestada sobiva riietusega.

Mida me teame?

Filipiinide rahvuslill on valgeõieline jasmiin, rahvuspuu india tiibviljak, rahvuskala piimkala ning rahvuslinnud ahvikotkas ja ruskeamadiin.

Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik.

Luzoni saarel elavad ifugaod on endised pealuukütid, kes elavad paarimeetristele vaiadele püstitatud rohtkatuste all ning nende rajatud on ka Banaue piirkonna kuulsad riisiterrassid.

Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. 55% rahvastikust kasutab tagalogist arendatud filipino keelt, 27,9% räägib traditsioonilist tagalogi, 24,3% sebu, 9,8% iloko, 9,3% panay-hiligainoni, 5,8% bikoli ning u. 3% hispaania ja hiina keelt. Rohkem kui pool rahvastikust mõistab inglise keelt.

Filipiinid on maailma suurim korrosioonikindla kroomi ning oluline eksportvase tootja. Geotermilise energia tootmiselt on Filipiinid USA järel maailmas teisel kohal.

Filipiinidel tegutseb mitu relvastatud mitteriiklikku rühmitust (Moro Islami Rahvuslik Vabastamise Rinne, Uus Rahvaarmee jmt.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud