6310 110

Guinea-Bissau

Guinea-Bissau, Guinea-Bissau

Guinea-Bissau

Guinea-Bissau

Vähe on neid, kes on avastanud selle väikese riigi vihmametsad, troopikasaared, huvitavate traditsioonidega rahvad ja kohalikud karnevalid, mis kindlasti on oluliselt vähemkommertslikud, kui näiteks Rio de Janeiros.

LippVapp
AsukohtAafrika
RiikGuinea-Bissau
AjavööndGMT + 0h. Erinevus Eesti ajaga -2h, märts-oktoober -3h
Pindala36 125 km²
Rahvaarv1 460 300 (2006)
Haldusjaotus8 piirkonda ja 1 autonoomne sektor
Keeledportugali keel
NaaberriigidSenegal, Guinea
RiigikordParlamentaarne vabariik
RiigipeaPresident
PealinnBissau ( el. 404 100)
RahaühikCFA frank (XOF)
RahvastikArvukaimad etnilised rühmad on balanted (30% rahvastikust), fulbed (20%), mandjakod (14%), malinked (13%), pepelid (7%). Eurooplasi ja mulatte on alla 1%. Riigis kasutatakse suhtluskeelena portugali ja kohalike keelte põhjal kujunenud kreoolkeelt. Religioon: Usklikest 45% on muslimid ja 5% kristlased (peamiselt katoliiklased), ülejäänud tunnistavad kohalikke hõimuusundeid.
Peamised majandusharudPõllumajanduse osatähtsus SKT-st (ligikaudu ⅔) on maailma suurimaid. Tähtsaim põllumajandusharu on kašupähklikasvatus, mis toodab rohkem kui kümnendiku maailmaturul müüdavatest kašupähklitest. Kasvatatakse ka maapähklit, maisi, hirssi, sorgot, riisi, maniokki, banaani, kookospalmi, suhkruroogu, puuvilla ja tubakat. Metsast kogutakse õlipalmivilju ja looduslikku kautšukit. Tööstusettevõtteid on vähe ja need on väikesed (peamiselt toiduaine-, puidu- ja nahatööstusettevõtted).
TolliinfoMaksuvabalt võib riiki viia mõistliku koguse tubakatooteid, 2,5 liitrit alkoholi (ainult mittemuslimid)
VaktsineerimineRiiki sisenemiseks on kohustuslik esitada rahvusvaheline kollapalaviku vastu vaktsineerimist tõendav dokument. Soovitav vaktsineerida A-hepatiidi vastu

Viisainfo

Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Guinea-Bissau saatkonnas Brüsselis.

Ajalugu

Sündmuste kokkuvõte:

  • 1447 Guinea-Bissau rannikule jõudis portugallane Nuno Tristao
  • 16.-17. saj. portugallased rajasid oma tugipunktid (Cacheu, Bolama, Bissau jt.)
  • 17.-18. saj. tugipunktidest kujunesid orjakaubanduse keskused
  • 1836 Portugal keelustas orjakaubanduse
  • 1858 Portugal keelustas orjapidamise
  • 1879 Guinea-Bissau muudeti omaette Portugali Guinea asumaaks


Kliima

Valitseb  ekvatoriaalne mussoonkliima ja vihmaperiood kestab juunist novembrini. Riigi kirdeosas sajab kuni 1400, lõunaosas kuni 2600 mm/a. Detsembrist maini puhub Saharast kuiv kuum tuul harmattan. Temperatuur kõigub aasta jooksul vähe ning jaanuaris on keskmine t° 24 ja juulis 27°C .

Vaatamisväärsus

Valik vaatamisväärsusi:

 

Bissau – pealinn, mille vanemas osas on säilinud koloniaalarhitektuur ning iga-aastaseks tippsündmuseks on 4 päeva kestev karneval

Bolama – endine pealinn, kus kummitab aja seismajäämise tunne

Bijagos – saarestik, kus kohaliku rahva seas on aus muistsed traditsioonid

Orango – saared, kus elavad haruldased soolase vee jõehobud ning asuvad iidsed kuningate ja kuningannade hauad

Cantanhez – rahvuspark, mille vihmametsades elavad elevandid, pühvlid, šimpansid jt.

Joao Vieira – palmide ja liivarandadega väikesed saared, kus käivad munemas kilpkonnad

 

Huvitavaid fakte

Guinea-Bissau on vähe arenenud vaene maa. Põllumajanduse osatähtsus SKT-st (ligikaudu ⅔) on maailma suurimaid. Maavaradest leidub boksiiti ja fosfaate, kuid neid ei kaevandata.

Guinea-Bissau rahvastiku keskmine vanus on 19,5 aastat. 0-14 aastased moodustavad 40,4% elanikkonnast, 15-64 aastased 56,4% ning üle 64 aastased 3,2% rahvastikust. Keskmine eluea pikkus on 48,7 aastat.

Bijagosi saarestiku põliselanikud järgivad tänaseni sajanditevanuseid traditsioone. Saareelanikke valitsevad kuningas ja kuninganna, kes ei ole omavahel abielus. Kuningas tegeleb meeste probleemidega ja kuninganna naiste probleemidega. Ühiskonnas valitseb matriarhaat, majaomanikeks on naised ning lapsed kannavad ema nime. Tavaliselt valib naine omale mehe ning elab sellega koos kuni lapse sünnini. Seejärel saadetakse mees koju tagasi ning tihti ei tunne lapsed oma isa. Juhul, kui naisel ei õnnestu last saada, ajab ta mehe minema ja võtab järgmise.


Loodus

Guinea-Bissau on üks madalaima ja tasaseima pinnamoega riike Aafrikas. Kõrguste vahed on väikesed ja riigi kõrgeimaks punktiks on nimetu 300 m kõrgune küngas riigi idaosas. Rannajoon on liigestunud, rannikusse lõikuvad jõgede estuaarid ja rannikumeres on madalaid saari. Rannikust 48 km kaugusel asub Bijagosi saarestik (80 saart, neist 20 asustatud).

Metsaga on kaetud umbes 60% territooriumist. Valdab troopikamets, kõrgematel veelahkmealadel on savanni, jõgede lehtersuudmeid ääristavad mangroovid.

Guinea-Bissaus elab 108 liiki imetajaid ja kohatud on 470 liiki linde.

Mida me soovitame?

  • Käitumistavad. Inimeste pildistamiseks on viisakas luba küsida. Sõjaväebaaside ja riigihoonete pildistamine ei ole lubatud.

  • Käitumistavad. Teretatakse ja süüakse ainult parema käega.

  • Käitumistavad. Guinea-Bissaus tuleb arvestada islamitraditsioonidega (eriti naisturistide riietuse puhul).

  • Elekter. Elektripistikud on erinevad meil kasutusel olevatest ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel umbes 08-12 ja 14-17 ning need asuvad ainult pealinnas. Riigis olevad paar pangaautomaati ei tunnista rahvusvahelisi pangakaarte ning krediitkaartide kasutamine ei ole levinud.

Mida me teame?

Guinea-Bissau on vähe arenenud vaene maa. Põllumajanduse osatähtsus SKT-st (ligikaudu ⅔) on maailma suurimaid. Maavaradest leidub boksiiti ja fosfaate, kuid neid ei kaevandata.

Guinea-Bissau rahvastiku keskmine vanus on 19,5 aastat. 0-14 aastased moodustavad 40,4% elanikkonnast, 15-64 aastased 56,4% ning üle 64 aastased 3,2% rahvastikust. Keskmine eluea pikkus on 48,7 aastat.

Bijagosi saarestiku põliselanikud järgivad tänaseni sajanditevanuseid traditsioone. Saareelanikke valitsevad kuningas ja kuninganna, kes ei ole omavahel abielus. Kuningas tegeleb meeste probleemidega ja kuninganna naiste probleemidega. Ühiskonnas valitseb matriarhaat, majaomanikeks on naised ning lapsed kannavad ema nime. Tavaliselt valib naine omale mehe ning elab sellega koos kuni lapse sünnini. Seejärel saadetakse mees koju tagasi ning tihti ei tunne lapsed oma isa. Juhul, kui naisel ei õnnestu last saada, ajab ta mehe minema ja võtab järgmise.

Igasugune kokkupuutumine narkootikumidega on rangelt karistatav ning vanglate olukord riigis on äärmiselt kehv.

Riigikeelt oskab 14% rahvastikust, 44% oskavad kreooli keelt ning ülejäänud räägivad oma hõimukeeli.

Kirjaoskajaid on täiskasvanute hulgas 42,4% (meestest 58,1% ja naistest 27,4%). Koolis käib umbes 60% algkooliealistest lastest.

Aastal 2009 oli Guinea-Bissaus 37 100 internetikasutajat.

 

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud