6310 110

Holland

Holland, Holland

Holland

Holland

Värviliste tulpide, tuhandete tuulikute, sadade kanalite, uhkete puukingade, säravate teemantide ning imemaitsva juustu maa Holland on küll suuruselt väike, kuid sisult väga suur. Hollandis näeb ja kogeb arhitektuuri, kultuuri ja kunsti, mida kusagil mujal maailmas näha ei saa.

LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikHolland
AjavööndKesk-Euroopa aeg; GMT + 1h. Erinevus Eesti ajaga -1 h.
Pindala41 528 km²
Rahvaarv16 440 113 (2011)
Haldusjaotus12 provintsi
Keeledhollandi ja friisi keel
NaaberriigidSaksamaa, Belgia
Riigikordkonstitutsionaalne monarhia
Riigipeakuninganna Beatrix
PealinnAmsterdam
Rahaühikeuro (EUR)
Rahvastikhollandlased (83%), muud (17%)
Religioonidenim levinud roomakatoliiklik kirik (ca 31%); esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7% ja islam 6%.
Peamised majandusharudkeemia- ja terasetööstus, põllumajandus, masina- ja metallitööstus ning elektroonikatööstus
TolliinfoEU riikide vahel reisides sissetoodavale mittekommerts kaubale piirangut pole. NON EU riikidest sisenejatele on piirangud.

Viisainfo

Euroopa Liidu maade, Islandi ja Norra kodanikele on Hollandis viibimine viisavaba.

Ajalugu

Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.


Kliima

Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima soojade ja pilviste, kuid sageli vihmasadudega suvega ning suhteliselt leebe talvega. Keskmine temperatuur suvel on 17.4 kraadi ja jaanuaris 2.8 kraadi. Turismi hooaeg on maikuust septembrini ning tipphooaeg juulist augusti lõpuni.

Vaatamisväärsus

Amsterdam – Amsterdam on tõeline kanalite linn. Maalilisimad on Kanaliteringi moodustavad kanalid Singel, Herengracht, Keizersgracht ning Prinsengracht, mida ühendavad sajad sillad, ümbritsedes kogu vanalinna. Vaieldamatult üks Amsterdami keskpunkte on aga Dami väljak, mis on linnas toimuvate tähtsamate sündmuste asukohaks, ning väljakul asuv kuningaloss. Siin on ka palju muuseume, nende hulgas Rijksmuseum (Riiklik Kunstimuuseum), Van Gogh muuseum, Rembrandthuis (Rembrandti majamuuseum) ja Stedelijk Museum (kaasaegse ja moodsa kunsti muuseum). Omaette vaatamisväärsus on kindlasti hiinlaste piirkond Nieuwmarkt Amsterdami vanalinnas. Seal asub palju hiina restorane, suupistebaaridest idamaiste lossideni ning üks restoran on koguni koopia Hong Kongi kuulsast ujuvast restoranist. Õllesõpradele on siin aga üks eriline uudis! Heineken Experience keskuses saab tutvuda Heinekeni maailmaga, sõites “Pudeli sõiduga” õllepudelis kogu tootmisprotsessi marsruudil, mida mööda sõidab pruulikojas iga Heinekeni pudel. 


Huvitavaid fakte

  • Nimi Nederland ehk 'madal maa' viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla.
  • Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame.
  • Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg.
  • Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
  • Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses.

Söök ja jook

Hollandi köök põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul minevikul. Kuigi köök võib piirkonniti erineda seal, kus on spetsiifiliste toorainete puudus, on siiski mitmeid hollandi köögile iseloomulikke koostisaineid ja roogi. Siinne köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub  hollandi toitude seas palju mereande.


Mida me soovitame?

  • Reisides tuleks säilitada tähelepanu suuremate linnade keskustes, rahvarohketes paikades ning piirkondades, kus liigub palju turiste.

  • Ühendused linnades ning linnade ja asulate vahel on väga head, kuid sageli ülekoormatud. Linnade vahemaad on lühikesed, mistõttu liikumisel võiks eelistada rongi.

  • Enamus poode on avatud iga päev kell 09:00-17:30. Esmaspäeviti avatakse poed aga enamasti keskpäeval ning neljapäeviti on tavaliselt ostuööd kuni 21:00. Supermarketid on avatud iga päev kuni 22:00, välja arvatud pühapäeviti, kui nad suletakse umbes kell 18:00.

  • Enamus pankasid on avatud teisipäevast reedeni ning postkontorid esmaspäevast reedeni. Vaid mõned suuremad postkontorid on avatud ka laupäeva hommikuti.

Mida me teame?

  • Nimi Nederland ehk 'madal maa' viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla.
  • Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame.
  • Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg.
  • Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
  • Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud