6310 110

Horvaatia

Horvaatia, Horvaatia

Horvaatia

Horvaatia

Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele on siin sügavsinine meri ja ilusad rannad, põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Seetõttu on Horvaatias võimalik puhata väga mitmekesiselt - nautida imekaunist loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, samuti sukelduda ja puhata rannas.

LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikHorvaatia
AjavööndKesk-Euroopa aeg; GMT + 1h; Eesti ajast 1h taga.
Pindala56 542 km2
Rahvaarv4 495 800 (2005)
Haldusjaotus3 regiooni, 20 maakonda
Keeledhorvaadi keel; räägitakse ka serbia, inglise, saksa ja itaalia keelt.
NaaberriigidSloveenia, Ungari, Serbia, Montenegro, Bosnia & Hertsegoviina
PiiridEuroopa piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, läänes Atlandi ookeaniga ja lõunas Vahemerega. Piir Aasiaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja Armeenia asuvad tegelikult Aasias.
RiigikordParlamentaarne demokraatia
RiigipeaPresident Ivo Josipović
PealinnZagreb
Rahaühikkuna (HRK)
Rahvastikhorvaadid (89,6%); lisaks serblased (4,5%), bosnialased, ungarlased, sloveenid, tšehhid ja mustlased.
Religioonidrooma-katoliku
Peamised majandusharudturism
TolliinfoHorvaatiasse võib sisse tuua kuni 1 l kanget alkohoolset jooki, 2 l likööri või vahuveini, 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 g tubakat, 50 g parfüümi ja 250 ml odekolonni.
VaktsineerimineA-hepatiidi puukentsefaliidi vastu

Viisainfo

Horvaatia on Eesti kodanikele viisavaba.

Ajalugu

  • Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr.
  • 1835 Horvaadi rahvuslik ärkamine.
  • 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mis suruti küll maha, kuid selle tagajärjel kaotati orjus.
  • 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte.
  • 1995. aasta detsembris kirjutati Pariisis alla Daytoni Lepingule, mis tunnistas Horvaatia traditsionaalseid piire ja Horvaatiale Slavoonia tagastamist. Tegelik tagastamine toimus aga alles 1998. aastal.
  • 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks.

Kliima

Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25°C) ja külmad talved (-0°C). Rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme - suvine temperatuur on soe (24°C) ja talved pehmed (+8°C). Kõrghooaeg puhkuseks on juulist augustini, kuid ka juunis ja septembris on ilmad selleks soodsad. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18°C ja 16°C.

Vaatamisväärsus

Dubrovnik - Dubrovnikut peetakse Aadria mere kõige kaunimaks linnaks. Lõuna-Horvaatias asuv kindluslinn võlub oma väljakute ja tänavate, kõrgete majade, kloostrite, kirikute, paleede, purskkaevude ja muuseumidega. Dubrovniki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Istra poolsaar - Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas. Seal on maalilised ranna- ja mägikülad; iseäranis külastamist väärt on keskaegsed kindluslinnad Motovun, Buzet ja Labin. Ka arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest - Pula rannikulinnas asuv Rooma amfiteater, Poreči keskaegne linn ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Püha Euphrasiuse basiilika. Lisaks võlub Istra poolsaar 537 km ulatuses oma 40 valge kiviklibuse rannaga.

Krk - Krk on Horvaatia suurim saar. Krk pakub samanimelises linnas tükikest Horvaatia ajaloost oma vanalinna, katedraali ja linnamüüride varemetega.


Söök ja jook

Horvaatia toidukultuur on tugevasti mõjutatud kreeka, türgi, austria ja itaalia köögist, mistõttu on siin mitmekesine rahvusvaheline ja ka kohalikke maitseelamusi pakkuv toiduvalik. Tooraineks kasutatakse kohalikke värskeid köögivilju, kala ja lihasaaduseid.


Kuurordid

Istria poolsaare kuurordid:

Opatija

Rijekast 44 km kaugusel asuvat Opatijat peetakse Aadria mere põhjaranniku kõige armastatumaks ja nooblimaks kuurordiks, kus saab erilise kujunenud mikrokliima tõttu puhata aasta läbi. Linn sai alguse XV sajandil siia rajatud benediktiinide kloostrist. Opatijat peetakse Horvaatia kuurortide „esimeseks leediks”. Selle paiga kuulsusrikas tee puhkekohana algas 1844. aastal, mil kunstnik Skarpa ehitas siia esimese villa Angelika.


Mida me soovitame?

  • Soovitatav on mitte jätta isiklikke esemeid järelvalveta ning hotellitoas tasub rentida oma asjade hoidmiseks šeif.

  • Croatia tax free shopping siltidega märgistatud kauplustest sooritatud ostude puhul, juhul kui ostusumma on üle 740 HRK, saab vormistada spetsiaalse käibemaksu (VAT) tagastuse sertifikaadi. Olenevalt kauplusest, tagastatakse käibemaks kas kohapeal või hiljem pangaarvele.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud