6310 110

Indoneesia

Indoneesia, Indoneesia

Indoneesia

Indoneesia

Indoneesia koosneb 18 000 saarest (neist umbes 6000 on asustatud) ning on rahvaarvu poolest neljandas riik maailmas. Selles paljurahvuselises riigis räägitakse 450 erinevat keelt ja usutakse mitmeid erinevaid religioone.

Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Indoneesias reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni.

Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Indoneesia hästi ka rannapuhkuseks. Indoneesias saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel.

LippVapp
AsukohtAasia
RiikIndoneesia
AjavööndGMT + 7h kuni +9h. Erinevus Eesti ajaga +5h kuni +7h, märtsist oktoobrini +3h kuni +6h, kuna Indoneesias ei kasutata suveaega
Pindala1 919 440 km²
Rahvaarv224 481 700 (2007)
Haldusjaotus30 provintsi
Keeledindoneesia keel
NaaberriigidÜhine maapiir on Malaisia ja Paapua Uus-Guineaga
Piiridpõhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja Armeenia asuvad tegelik
RiigikordVabariik
RiigipeaPresident
PealinnJakarta ( 8 568 800 el.)
RahaühikIndoneesia ruupia (IDR)
RahvastikDomineeriv grupp jaavalased 42%, teised suuremad grupid, sundad, malaid, madurad
Religioonid88% muslimid (sunniidid), 5% protestandid, 3% katoliiklased ja 2% hinduistid
Peamised majandusharudnafta- ja gaasitööstus, tekstiilitööstus, põllumajandus (palmiõli, riis, tee, kohvi, vürtsid)
TolliinfoMaksuvabalt võib Indoneesiasse viia, 2 liitrit alkohoolseid jooke, 200 sigaretti või 50 sigarit või 100 grammi tubakat.
VaktsineerimineMalaaria profülaktika soovitav. Risk eksisteerib läbi aasta kogu territooriumil väljaarvatud Jakarta ja suured linnad ning kuurortpiirkonnad Javal ja Balil.

Viisainfo

Eesti kodanikud vajavad Indoneesiasse sisenemiseks viisat, mille saab Indoneesia saatkonnast Helsingis või kuni 30 päevaks ka riiki saabumisel piirilt.  Pass peab olema kehtiv veel vähemalt 6 kuud alates sisenemise päevast.

Baliemi oru külastamiseks on vaja eriluba.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • 2 miljonit – 500 000 Indoneesias elas Homo erectus, tuntud ka Jaava inimesena
  • 3000 – 1000 e.Kr. Indoneesia saartele saabusid protomalai hõimud
  • 200 e.Kr. Dvipantara hinduistlik kuningriik Jaava ja Sumatra saartel
  • 3.-15. saj. Srivijaya kuningriik Sumatra saarel
  • 760-830 Boroboduri budistliku pühamu ehitamine
  • 13. saj. Islami leviku algus


Kliima

  • kuiv periood: juuni – september
  • vihmaperiood: detsember – märts
  • tavaline temperatuur on 23-33°C aastaringselt
  • keskmine õhuniiskus 70-90%

Vaatamisväärsus

Sumatra saare põhjaosa – looduslikult huvitav piirkond, mis sobib hästi matkamiseks. Maaliline vulkaanikraatris asuv Danau Toba järv, orangutanide külastuskeskus Bukit Lawang, Niasi saare surfirannad ning bataki ja niasi rahvaste iidne kultuur. Gunung Leuseri rahvuspargis on säilinud ka mõned kohalikud elevandid, ninasarvikud ja tiigrid.


Huvitavaid fakte

Indoneesiast pärineb maailma kalleim kohv - kopi luwak- mille üks tass maksab Londonis üle 65 euro. Kallis ja haruldane on see kohv sellepärast, et kohvioad on läbinud tsiibetkassi (musang) organismi ja omandanud seal haruldase maitse ja aroomi. Indoneeslased korjavad need kohvioad loodusest kokku, pesevad ära ning müüvad jaapanisse, Euroopasse ja USA-sse.

Maailma suurim sisalik on Komodo varaan, kes elab Indoneesias Komodo ja Rinca saartel. See sisalik kasvab kuni 3 m pikkuseks ja kaalub kuni 100 kg. Komodo varaanid haistavad saaki kuni 10km kauguselt, on võimelised jooksma kuni 20km/h ja suudavad tappa nii pühvleid kui ka inimesi. Aastal 2007 tapsid varaanid ühe 8-aastase poisi ja aastal 2009 ühe kohaliku kaluri.


Loodus

Indoneesias esineb maavärisemisi, vulkaanipurskeid (81 tegevvulkaani) ja tsunamisid.Tuntuim vulkaanipurse on 1883 toimunud Krakatau vulkaanisaare plahvatus.

Saarestik asub kahe ookeani (India ja Vaikne) ning kahe kontinendi (Aasia ja Austraalia) vahel. Tänu sellisele asukohale ja ekvatoriaalsele kliimale on Indoneesia taimkate ja loomariik erakordselt rikkalikud.

Indoneesias esinevad 11% maailma taimeliikidest, 16% maailma linnuliikidest ja 10% maailma imetajatest. 58% Indoneesia territooriumist katab ekvatoriaalne vihmamets.

Mida me soovitame?

  • Kaubandus. Kaupade ja teenuste hinnad on riigi erinevates piirkondades väga erinevad, kuid üldiselt on elu Eestiga võrreldes odav, sh. sigaretid ja alkohol.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 08-14. Valuutat saab vahetada ka hotellides ning suhteliselt levinud on pangaautomaadid. Pangakaartidega saab maksta suuremates kauplustes ja restoranides.

  • Käitumistavad. Hoolimata suurest moslemite arvust on Indoneesia väga liberaalne maa, kuid palju sõltub konkreetsest piirkonnast. Kui näiteks Balil võivad turistid poolpaljalt ringi käia, siis Sumatral on viisakas islamitraditsioonidega arvestada ja ennast viisakalt kinni katta.

Mida me teame?

Indoneesiast pärineb maailma kalleim kohv - kopi luwak- mille üks tass maksab Londonis üle 65 euro. Kallis ja haruldane on see kohv sellepärast, et kohvioad on läbinud tsiibetkassi (musang) organismi ja omandanud seal haruldase maitse ja aroomi. Indoneeslased korjavad need kohvioad loodusest kokku, pesevad ära ning müüvad jaapanisse, Euroopasse ja USA-sse.

Maailma suurim sisalik on Komodo varaan, kes elab Indoneesias Komodo ja Rinca saartel. See sisalik kasvab kuni 3 m pikkuseks ja kaalub kuni 100 kg. Komodo varaanid haistavad saaki kuni 10km kauguselt, on võimelised jooksma kuni 20km/h ja suudavad tappa nii pühvleid kui ka inimesi. Aastal 2007 tapsid varaanid ühe 8-aastase poisi ja aastal 2009 ühe kohaliku kaluri.

Esimene valge inimene jõudis Baliemi orgu aastal 1938 ning misjonärid alustasid kohalike inimsööjate ümberkasvatamist 1954. Tänaseks on Wamena linnakeses juba pangaautomaat ja mobiililevi, kuid mõne kilomeetri kaugusel elavad inimesed veel kiviajas.

Aastal 2006 leiti veel üks senitundmatu hõim ja selliseid võib Uus-Guinea raskesti ligipääsetavates orgudes veelgi olla. Viimasel ajal on turistide söömine oluliselt vähenenud, kuid aastal 1968 söödi ära 2 misjonäri, aastal 1974 neli Hollandi perekonda ja aastal 1976 üks preester koos 12 kaaslasega.

Indoneesias Paapua provintsis asub Austraalia ja Okeaania kõrgeim mäetipp Carstensz Pyramid (4884 m), mille vallutamist pidas Alar Sikk mõnes mõttes isegi Everestist raskemaks.

28.05.2006 puurisid maagaasi tootjad Jaava saarel Surabaya linna lähistel ühe puuraugu, kust lisaks gaasile hakkas maapinnale valgumakuuma vedelat muda. Iga päev tuleb maapinnale 150 000 m³ muda ning keegi ei suuda seda protsessi peatada. Piirkonnast on aastate jooksul evakueeritud tuhandeid inimesi ja ehitatud mitmed hiiglaslikud tammid Porongi linna kaitseks, kuid muda tuleb järjest juurde.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud