6310 110

Kasahstan

Kasahstan, Kasahstan

Kasahstan

Kasahstan

Kasahstan on väga suur maa ja seetõttu ka mitmekesine. Madalikud vahelduvad mäestikega ja kõrbed steppidega. Nõukogude periood on Kasahstanile päranduseks jätnud uudismaad, tuumapolügooni, Baikonuri kosmodroomi ja palju muud.

AsukohtAasia
RiikKasahstan
AjavööndGMT +5h ja +6h. Erinevus Eesti ajaga +3h ja +4h
Pindala2 724 900 km²
Rahvaarv14 811 500 (2006)
Haldusjaotus14 oblastit
Keeledkasahhi keel ning 95% rahvastikust valdab ka vene keelt
NaaberriigidVenemaa, Usbekistan, Kõrgõzstan, Hiina, Türkmenistan
Riigikordpresidentaalne vabariik
Riigipeapresident
PealinnAstana (351 300 el.)
Rahaühiktenge (KZT)
Rahvastik53,4% rahvastikust moodustavad kasahhid ja 30% venelased, järgnevad ukrainlased (3,7%), usbekid (2,5%), sakslased (2,4%), tatarlased (1,7%), uiguurid (1,4%), tadžikid, korealased, tšetšeenid jm. Üks kireva rahvusliku koosseisu põhjusi on NSV Liidu kauaaegne ümberrahvastamispoliitika. 20. saj. I poolel rändas Kasahstani ligi 1 miljon slaavlast, sakslast ja juuti. Iseseisvuse algaastail läks üle 2 miljoni venelase tagasi Venemaale ning paljud väljarännanud kasahhid naasid Hiinast, Venemaalt, Mongo
Religioonid47% muslimid, 44% õigeusklikud ja 2% protestandid
Peamised majandusharudKasahstanil on suured nafta- ja maagaasivarud ning majanduse põhiharu on energeetika. Tööstuse põhiharud on maavarade kaevandamine ja töötlemine (nafta, magneesium, kroom, tina, tsink, vask, titaan, alumiinium, kuld, hõbe, fosfaadid, väävel, raud), tähtsad on ka masinaehitus (ehitusseadmed, traktorid, maaharimismasinad, elektrimootorid, relvad) ja ehitusmaterjalitööstus. Peamised põllumajandussaadused on teravili (suvinisu, hirss, mais, oder, riis), kartul, köögiviljad, arbuusid, melonid, puuvil

Viisainfo

Eesti kodanikule on vajalik viisa.

Ajalugu

Lõuna-Kasahstani asulakohtadest leitud algelise töötlusega kiviriistade vanus võib olla 150 000 - 200 000 aastat. Täpsemini on dateeritud Karasu asula, selle vanus on umbes 80 000 aastat. Nooremal kiviajal levisid algeline maavilelus ja loomakasvatus.  


Kliima

Valitseb mandriline kliima, suvi on kuiv ja kuum, talv külm ja lumevaene. Põhjaosas on keskmine temperatuur jaanuaris -19°C , juulis 19°C, lõunaosas jaanuaris -4°C , juulis 26°C.


Vaatamisväärsus

Türkistan – iidne linn mausoleumide ja mošeedega

Almatõ – Kasahstani suurim linn ja endine pealinn

Astana – kaasaegse arhitektuuriga uus pealinn

Huvitavaid fakte

Aastal 1999 taotles Kasahstan vaatlejastaatust Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Ametlik vastus oli, et Kasahstan võib taotleda ka täisliikmeks saamist, sest ta paikneb osaliselt Euroopas, aga enne, kui ei ole laiendatud demokraatiat ja parandatud inimõiguste olukorda  riigis, küsimust ei arutata.


Loodus

Kasahstani pinnaehitus on väga vahelduv, maa ulatub Kaspia merest Altai mäestikuni ning Lääne-Siberi tasandikelt Kesk-Aasia kõrbeteni.


Kirjandus

 „Minu Kasahstan“, Katri Kuus, 2012

Mida me soovitame?

  • Pildistamine. Mundris isikute ning politseiasutuste, sõjaväe ja piiripunktide pildistamine on keelatud.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 09-18 (lõuna 13-14). Pangakaardiga saab maksta suuremates hotellides, restoranides ja kauplustes ning linnades on ka sularahaautomaate.

  • Elekter. Elektripistikud on samasugused nagu meil.

  • Toll. Maksuvabalt võib riiki viia: - 1000 sigaretti või 100g muid tubakat - kuni 2 liitrit alkoholi

Mida me teame?

Aastal 1999 taotles Kasahstan vaatlejastaatust Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Ametlik vastus oli, et Kasahstan võib taotleda ka täisliikmeks saamist, sest ta paikneb osaliselt Euroopas, aga enne, kui ei ole laiendatud demokraatiat ja parandatud inimõiguste olukorda  riigis, küsimust ei arutata.

1950. aastate lõpus hävis loodusest turaani tiiger, kes elas ka Lõuna-Kasahstanis.

Semej (Semipalatinsk) linna lähedal asus Nõukogude Liidu tuumapolügoon. Aastatel 1949-1989 lõhati seal 456 tuumapommi.

Kasahstanis ja Usbekistanis asuv Araali meri muutub järjest väiksemaks. Aastal 1960 oli selle järve pindala 68 000 km², kuid aastaks 1998 oli ühest järvest saanud kaks ning nende pindala oli kokku 28 687 km². Aastal 2004 oli moodustunud juba 4 järve kogupindalaga 17 160 km².

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud