6310 110

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu, Eesti

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu on üks Eesti vanimaid kuurortlinnu, mis asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes ja pakub mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks.

19.sajandil avati siin esimene sanatoorium ja koht sai Peterburi kõrgklassi lemmikuks, hellitusnimega ”Põhjamaa Riviera”. Täna on Narva-Jõesuu muutumas üha kaasaegsemaks ja atraktiivsemaks puhkekohaks, mis on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest.

Virulased olid veendunud, et Eestimaal pole randa, mida ilu poolest võiks võrrelda Narva-Jõesuuga. Männimetsaga ääristatud peene liivaga rand on Eestimaa pikim, kulgedes 7,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Linna sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Hoonestuses asuvad kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid. Linna lahutamatuks osaks on ilusad ja kohati metsikud pargid.

Vaata edasi
LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikEesti
Pindala11.03 km2
Rahvaarv2993 ( 2010 dets.)
Keeledeesti, vene

Ajalugu

Lühikokkuvõte:

  • Esmakordselt mainiti Narva-Jõesuud 1503. aastal Liivi ordumeistri W. Plettenbergi märkmetes.
  • Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg kasutati esmakordselt 1684.aastal.
  • Esimene teave Narva-Jõesuu rahvastikust pärineb 17. sajandi lõpust. 1688.a. võeti Kudruküla mõis , mille alla käis ka Hungerburg, Kuningliku Reduktsioonikomisjoni käsul Narva bürgermeistritelt ja raelt ära ja samal aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI esimese Hungerburgi elanikkonna.
  • 1874.a. kui hakati välja andma ehituskrunte, kasvas kiiresti elanike arv.
  • 1885.a. oli eraldatud umbes sada krunti. Käesoleval ajal elab Narva-Jõesuus ca 3000 elaniku.
  • 16. sajandi alguses oli Narva linnakodanikel luba ehitada Soome lahe kaldale hütte ja hooneid kalapüügiriistade ja paatide hoiuks.  Aastaringselt kasutatavaid elumaju merekaldale ehitada ei lubatud, samuti oli seal keelatud kaubitsemine ja kõrtsipidamine. Nende piirangute tõttu ei saanud Narva-Jõesuu aladele 16. sajandil püsivat asustust tekkida.
  • 17. sajandi teiseks pooleks hakkasid piirangud tegelikule elule jalgu jääma. Ehitati esimesed aastaringselt kasutatavad elumajad ning püsiasustuse tekkides hakati tegelema ka kaubanduse ja kõrtsipidamisega.
  • 1684. aastast on säilinud esimene kirjalik Hungerburgi küla mainimine. Hungerburgi ja Kudruküla pakkusid mõlemad Narva sadamat külastavatele kaubalaevadele lootsiteenust. Selleks valmistati külade talupoegi Narvas ette. Esimesed püsivad elanikud olidki lootsid, kes enda elatamiseks ka kalapüügiga tegelesid.


Vaatamisväärsus

Narva-Jõesuu Express - ajaviitena on võimalik mööda Eesti veerohkeimat, Narva jõge, sõita Narva ja tagasi. Teel möödudes jõe äärde jäävatest vaatamisväärsustest. Ühe suuna reis 13,5km ja kestab 1 tunni.

Šiškini mänd Narva-Jõesuus - Arvatakse, et just selles kohas armastas töötada vene kunstnik Ivan Šiškin. Seda mändi nimetatakse ka suudluste männiks. Rahvauskumuste järgi armastavad noored, kes esmakordselt selle männi all suudlesid, teineteist igavesti. Asub Meriküla, Vaivara valla piiril Narva-Jõesuu tee ääres. Ümara võraga. Tee vahetus läheduses, u. 5m tee servast. Puu on Narva ja Narva-Jõesuu elanikele kujunenud rituaali täimise kohaks. Pulmalised seovad linte puu okstele, riputatakse ka pudeleid ja muid esemeid.

Pargid ja kuursaal - Enamus linna tänavaid on sümmeetrilised ja kulgevad läbi männiku. Sellele lisavad värvi pargid ja aiad. Narva-Jõesuus on kaks ametliku parki: Pime park  ja Valge park, mida nimetatakse ka Heledaks pargiks.


Huvitavaid fakte

Narva-Jõesuul on olnud mitu nime, võib-olla ei olegi Eestimaal ühtegi teist paika, mille oleks nii kirev nimede ajalugu. Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg kasutati esmakordselt 1684.aastal. Lisaks on käinud läbi erinevate dokumentide ja ka nimed Mündung, Seemündung, Meresuu, Mündung-Hungerburg, Narowa-Mündung ja Narova-Jõesuu, viimane muutus 1922.aastal nimeks Narva-Jõesuu.

Hungerburgi ehk „Näljalinna“ legend. Legendi järgi andsid linnale selle nime saksa kaupmehed, kes sattusid rannikule merehädalistena ning ei suutnud sealt toitu leida. Nii nimetasidki nad koha Hungerburgiks – Näljalinnaks ning küla, mis paistis jõe teiselt kaldalt, sai nimeks Magerburg – Vaeste küla.

Kuulsate Narva-Jõesuu külaliste hulgas olid maalikunstnikud Repin, Šiškin, kirjanikud Leskov, Mamin-Sibirjak, luuletaja Severjanin.

Mida me teame?

Narva-Jõesuul on olnud mitu nime, võib-olla ei olegi Eestimaal ühtegi teist paika, mille oleks nii kirev nimede ajalugu. Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg kasutati esmakordselt 1684.aastal. Lisaks on käinud läbi erinevate dokumentide ja ka nimed Mündung, Seemündung, Meresuu, Mündung-Hungerburg, Narowa-Mündung ja Narova-Jõesuu, viimane muutus 1922.aastal nimeks Narva-Jõesuu.

Hungerburgi ehk „Näljalinna“ legend. Legendi järgi andsid linnale selle nime saksa kaupmehed, kes sattusid rannikule merehädalistena ning ei suutnud sealt toitu leida. Nii nimetasidki nad koha Hungerburgiks – Näljalinnaks ning küla, mis paistis jõe teiselt kaldalt, sai nimeks Magerburg – Vaeste küla.

Kuulsate Narva-Jõesuu külaliste hulgas olid maalikunstnikud Repin, Šiškin, kirjanikud Leskov, Mamin-Sibirjak, luuletaja Severjanin.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud