6310 110

Norra

Norra, Norra

Norra

Norra

Norra on riik, mille peamised vaatamisväärsuse on looduslikud - teravatipulised mäed, sügavad orud, kärestikulised jõed, kõrged kosed, liustikud, sügavad fjordid, polaarpäev ja -öö, lisaks inimjõul tehtud - käänulised autoteed mägede vahel (serpentiinid), püstpalkkirikud, köisraudteed üles mäkke, maanteetunnelid mägede sees, suurepärased tingimused murdmaa- ja mäesuustamiseks, muuseumid, kuningaloss ja veel palju muud põnevat. Norra – see on mägede, fjordide, liustike ja hingematvalt kauni looduse maa!

LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikNorra
AjavööndKesk-Euroopa aeg; Erinevus Eesti ajaga +1h
Pindala385 252 km2
Rahvaarv4 965 900 (2011)
Haldusjaotus19 maakonda
KeeledNorra
NaaberriigidRootsi, Soome, Venemaa
RiigikordKonstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia
RiigipeaKuningas
PealinnOslo
RahaühikNorra kroon (NOK)
RahvastikNorra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest.
Religioonid78,9 % luterlased, on ka veel katoliiklasi, jehoovatunnistajaid, baptiste, islamiusulisi jt.
Peamised majandusharudNorra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.
TolliinfoTollivabalt lubatakse riiki viia 2 l õlut, 1 l kanget alkoholi, 1 l veini ja kuni 200 sigaretti. Miinimumvanus kange alkoholi kaasavõtmiseks on 20, veini ja tubaka puhul 18.Ravimeid lubatakse kaasa võtta vaid isiklikuks tarbeks ning kaasas peab olema kiri arstilt, mis tõendab nende vajadust.
VaktsineerimineEi ole vajalik

Viisainfo

Eesti kodanikud saavad Norrasse sõita viisavabalt. Kaasas peab olema kehtiv pass.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • 11000 aastat tagasi - jõudsid esimesed inimesed Norra aladele
  • 8.-11.sajand - Viikingite aeg, mida peetakse ka Norra riikluse alguseks
  • Kuni 11.sajandini - tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, lausa Põhja-Ameerikast Vahemereni
  • 995 - algas kogu maa ristiusustamine ning loodi esimene Norra kirik
  • 11.sajandil - oli arvukalt sisesõdasid


Kliima

Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.
Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett.


Vaatamisväärsus

Oslo - Norra pealinn, mille peamisteks vaatamisväärsusteks on Kuningaloss, Vigelandi skulptuuride park, Akershusi kindlus, Vikingilaevade, Kon-Tiki ja Frami laevade muuseumid, Holmenkolleni suusahüppemägi ning linna peatänav Karl Johans Gate.

Ida-Norra
Ringebu püstpalkkirik (13.sajand)
Trysili suusakeskus - Norra suurim ja kuulsaim mäesuusapiirkond
Hamar - Toomkiriku varemed (11.sajand), mis on kaetud klaaskupliga; Olümpiahall, mis näeb välja nagu kummuli keeratud paat
Lillehammer - talispordikeskus, olümpiamuuseum, Maihaugeni vabaõhumuuseum, Hunderfosseni seikluspark
Geilo - talispordikeskus


Huvitavaid fakte

  • Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.
  • Norra on kõige laiemas kohas 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune.
  • Norralased loevad rohkem ajalehti kui keegi teine maailmas. Keskmiselt ostab iga majapidamine tervelt 1,7 ajalehte päevas.
  • Norras on peetud kaks taliolümpiat: Oslos 1952 ja Lillehammeris 1994.
  • Mäesuusatamine kujunes küll Alpides, kuid sõna "slaalom" tuleb norra keelest - sla - küngas; lam - rada.

Loodus

Norra pikkus lõunapoolseimast punktist Lindesnesist kuni põhjas asuva Nordkapini on uskumatu - 1752 km. Norral on ka väga pikk rannajoon ning seda iseloomustavad fjordid - ühed maailma kõige paeluvamad geoloogilised vormid - kaugele mägede rüppe sirutuvad pikad kitsad abajad.


Söök ja jook

Mida Norras süüa?

Kala on norra kokakunstis hästi esindatud – lõhe, turska ja heeringat serveeritakse mitmel viisil.
Ka ulukiliha on väga populaarne, iseäranis põhjapõdra-, põdra- ja metslinnuliha.

Smorbrod – lahtised võileivad, millel on tavaliselt rohkesti katteid, mereandidest kuni vürtsitatud liha ja rostbiifini. Norralaste endi lemmik on suitsulõhe, munahüübe ja värske tilliga.


Mida me soovitame?

  • Reisi planeerimine. Planeerige oma reisi hoolikalt. Mõned mägiteed on avatud ainult suvel; Norras on nii tasulisi teid kui tunneleid; fjordide ületamine praamidega on tasuline; kämpingutes ööbides on soovitatav kaasa võtta oma voodipesu; maksimaalne päevakilometraaz võiks olla 100-150 km.

  • Olulisemad vaatamisväärsused. Norra külastus on täiuslik, kui planeerite oma programmi: Trollide tee, Geirangeri oru, Briksdali liustiku, Bergeni linna, Hartangervidda platoo, Tvinde kose ja mõne püstpalkkiriku külastuse.

  • Külastamise aeg. Kõige parem aeg Norrat külastada on suvi, kuna mõned peamised vaatamisväärsuse, nagu Trollide tee, liustikud ning köisraudteed on avatud ainult suvekuudel.

  • Polaarpäev. Polaarpäikese kogemiseks tuleb sõita teiselepoole polaarjoont. Bodos on päike näha keskööl 20.mai - 20 juuli; Tromsos 16.mai - 27.juuli; Nordkapil 13.mai - 29.juuli.

Mida me teame?

  • Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.
  • Norra on kõige laiemas kohas 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune.
  • Norralased loevad rohkem ajalehti kui keegi teine maailmas. Keskmiselt ostab iga majapidamine tervelt 1,7 ajalehte päevas.
  • Norras on peetud kaks taliolümpiat: Oslos 1952 ja Lillehammeris 1994.
  • Mäesuusatamine kujunes küll Alpides, kuid sõna "slaalom" tuleb norra keelest - sla - küngas; lam - rada.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud