6310 110

Peruu

Peruu, Peruu

Peruu

Peruu

Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel.

LippVapp
AsukohtLõuna-Ameerika
RiikPeruu
AjavööndGMT - 5h. Erinevus Eesti ajaga -7h, märtsist oktoobrini -8h
Pindala1 285 220 km²
Rahvaarv29 546 963 (2009)
Haldusjaotus24 departemangu ja 1 konstitutsiooniline provints
Keeledhispaania, ketšua ja aimara
NaaberriigidEcuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia, Tšiili
RiigikordVabariik
RiigipeaPresident
PealinnLima
Rahaühikuus sol ( PEN)
Rahvastik45% indiaanlased, 37% mestiitsid, 15% valged
Religioonid90% elanikkonnast on katoliiklased
Peamised majandusharudmaavarade kaevandamine (eriti hõbe), kalatööstus, põllumajandus
TolliinfoMaksuvabalt võib Peruusse viia kuni 2,5 liitrit alkohoolseid jooke, kuni 400 sigaretti

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa
  • III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat
  • II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid
  • 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi


Kliima

Peruu kliima on piirkonniti erinev.

  • Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°.
  • Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas.  Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°.
  • Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas.  Keskmine temperatuur on 24-27°.

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

Machu Picchu –  maailmakuulus inkade „kadunud linn“, mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911.

Cusco – kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn.

Nazca –  mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal.


Huvitavaid fakte

  • Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas.
  • Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
  • Peruu on kartuli kodumaa. Inkad kasvatasid kartuleid juba 4000 aastat tagasi, kuid Euroopasse jõudis kartul alles 16. sajandil.


Loodus

Peruu jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Costa, Sierra ja Oriente.

  • Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul pika (u. 2000 km) ja kitsa (laius 50-150 km) madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast.
  • Sierra on Peruu mägine siseosa, mille moodustavad Andide ahelikud, orud ja ahelikevahelised kõrglavad (3000-4000 m).


Mida me soovitame?

  • Mobiiliside. Eesti mobiilioperaatoritel on Peruus on roaming, kuid Peruu võrgud töötavad teistsugusel sagedusel ning helistamiseks on vajalik iDEN telefon.

  • Elekter. Peruus kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.

  • Raha. Sularaha saab vahetada pankades, suuremates hotellides ja valuutavahetuspunktides. Suuremates kauplustes ja restoranides saab tasuda krediitkaartidega, kuid sel juhul lisandub hinnale lisatasu. Linnades on olemas sularahaautomaadid. Eestiga võrreldes on Peruu üldiselt odav.

Mida me teame?

  • Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas.
  • Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
  • Peruu on kartuli kodumaa. Inkad kasvatasid kartuleid juba 4000 aastat tagasi, kuid Euroopasse jõudis kartul alles 16. sajandil.

  • 70 miljonit hektarit (60% riigi territooriumist) on kaetud ekvatoriaalse vihmametsaga ning selle näitaja poolest on Peruu neljandal kohal maailmas.
  • Peruu idaosa vihmametsades elab rohkem kui 65 erinevat etnilist gruppi. Maailmas leiduvad veel mõned hõimud, kes on kaasaegsest tsivilisatsioonist praktiliselt mõjutamata ning selliseid hõime elab ainult Uus-Guinea saarel ja Amazonase madalikul (nii Brasiilias kui ka Peruus).
  • Titicaca järvel on 42 kõrkjatest valmistatud kunstlikku saart, millel elavad inimesed. Urose rahva esindajad elasid kõrkjasaartel juba enne inkade riigi tekkimist.
  • Peruu populaarseim matkamarsruut on „inkade rada“.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud