6310 110

Poola

Poola, Poola

Poola

Poola

Poola - lähemal kui sa arvata oskad! Selle lausega iseloomustavad end poolakad ning kutsuvad kõiki külla. Poolas on palju, mida vaadata - UNESCO maailmapärandisse kuuluvad linnad, sajad lossid-kindlused ning kirikud-kloostrid sh. Jasna Gora klooster, kus asub imet-tegeva Musta Madonna ikoon; mida kogeda - erinevad rahvuspargid, matkarajad mägedes, mäesuusanõlvad, termaalveega spaad, safaripark jne.

LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikPoola
AjavööndKesk-Euroopa aeg; Erinevus Eesti ajaga +1h
Pindala312 685 km2
Rahvaarv38 186 860 (2010)
Haldusjaotus16 vojevoodkonda
KeeledPoola
NaaberriigidSaksamaa, Tšehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa (Kalinigradi eksklaav)
RiigikordParlamentaarne vabariik
RiigipeaPresident
PealinnVarssavi
RahaühikPoola zlott (PLN) = 100 grossi
Rahvastik96 % poolakad, teised suuremad etnilised grupid on sileeslased, sakslased, valgevenelased, ukrainlased, leedulased jt.
ReligioonidValdav usk on katoliiklus (95%)
Peamised majandusharudPeamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto
VaktsineerimineEi ole vajalik

Viisainfo

Eesti kodanikule on Poola reisimine viisavaba.

Ajalugu

Tedaolevatel andmetel elavad poolakad sel maa-alal alates 1.aastatuhande keskpaigast. Poola piirid on ajaloos olnud suuresti erinevad ning ka pealinn on kunagi varssavi asemel olnud hoopiski Krakov.
Esimesed ajaloolised ürikud poolakatest pärinevad 10. sajandist.

  • 966 - Poola võttis vastu ristiusu
  • 1364 - asutati esimene Poola ülikool, kus teiste seas õppis ka tuntud astronoom M.Kopernikus
  • 1385 - ühines Poola Leedu Suurvürstiriigiga ning oli siis üks suuremaid Europa riike - ulatudes Kiievija Vitebskini Poola-Leedu riigi piires asus 60 aastat ka Lõuna-Eesti. Pernawa ja Dorpat olid aastates 1560-1620 Poola vojevoodkondade keskusteks.
  • 18.sajandi lõpp - Poola jagunes kolme Euroopa monarhi - Romanovite Venemaa, Hohenzolnerite Saksamaa ja Habsburgide Austria vahel (1795 - 1918)


Kliima

Poola kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile. Kõige külmem kuu on jaanuar ja soojem kuu juuli. Mõõdukas kliima on enamasti kogu riigis, kuigi pisut külmem on põhjas ja läänes ning muutub tasapisi soojemaks lõuna- ja idaosas.
Kõige soojem piirkond Poolas on Alam-Sileesia regioonis, mis asub Edela-Poolas. Soojemateks linnadeks peetakse Tarnowit ja Wroclawit.


Vaatamisväärsus

Toome siinkohal ülevaate Poola maakondade kaupa (kaart), mida seal vaadata ja teha on.

Western Pomerania:
Szczecin - sisemaa meresadam
Kamien Pomorski - iga-suvised (juuni keskpaik - augusti lõpp) oreli- ja kammermuusika festival gooti katedraalis
Kolobrzeg - mereäärne kuurort ja spa

Pomerania regioon:
Gdansk - solidaarsuse linn
Bytow - teutoonlaste ordu kindlus ja muuseum
Gdynia - laevade muuseum ja mere akvaarium
Malbork - suurim keskaegne kindlus Euroopas
Pelplin - tsistertslaste basiilika, kus asub Poola suurim puidust altar. Diogesani muuseumis saab näha 1453.a. trükitud Gutenbergi piiblit
Sopot - võluv mereäärne kuurortlinn ja spa
Slowinski Rahvuspark - suured liikuvad liivadüünid; kuulub UNESCO Biosfäärikaitsealade nimistusse


Huvitavaid fakte

  • Poolas ei ole lubatud alkoholi tarvitanuna sõidukeid sh jalgratast juhtida – kehtib alkoholi tarvitamise 0-tolerants.
  • Poolas, Wadowice linnas on sündinud paavst John Paul II (kodaniku nimega Karol Wojtyla)
  • Poolas on üle 9000 järve, mis teeb temast järvede rohkuse poolest Euroopas II kohal olevaks riigiks, peale Soomet
  • 13. sajandil rajatud Wieliczka soolakaevandus kujutab endast maa-alust linnakut, kus on sanatoorium, teater, kabel ja kohvik! Kõik on valmistatud soolast, ka trepid ja küünlajalad.

Loodus

Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m). Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Tähtsamad jõed on Visla (1047m) ja Odra. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega.

Söök ja jook

Prantslased elavad, et süüa - poolakad söövad, et elada. Kui sööki pole külluses, leiavad poolakad, et tegemist on kõlbmatu kokaga.
Hommikueine, mida süüakse väga varasel hommikutunnil, sest ka töpäev algab vara, koosneb külma liha lõikudest, leivast ja kohvist.
Teist pruukosti võetakse juba töölaua taga.
Töö lõppeb kella kolme ringis ja päeva peamine söögikord  - lõunasöök (obiad), ootab töölt tulijat kohe peale kojujõudmist. Lõunasöögi juurde kuulub ilmtingimata supp ja see näib tavaliselt välja niisugune, nagu tuleks selle söömiseks nuga ja kahvel kätte võtta. Suppidest on poolas kõige tuntuim borš. kanapuljong (rosol) on juba rohkem supi moodi. Menüü teise käigu roog "liha ja kaks köögivilja" on peaaegu asendamatu, veel võivad lõunasöögi juurde kuuluda mingid taignatooted, näiteks ravioolid.


Mida me soovitame?

  • Võtke aega süveneda Poola kultuuri ja kommetesse, nii kulgeb teie reis mõnusamalt ja saate rohkem teadmisi, kui eeldasite.

  • Poola köök. Reisides Poolas tuleks kindlasti proovida nende kohalikke toite. Igal piirkonnal on oma traditsioonilised road.

  • Poola on tegelikult väga põnev maa oma losside, rahvusparkide, UNESCO maailmapärandisse kuuluvate objektide ja mägedega. Selle riigi avastamiseks soovitame võtta ette erinevaid ringreise autoga või siis alustada tutvumist lühikeste nädalalõpu linnareisidega.

Mida me teame?

  • Poolas ei ole lubatud alkoholi tarvitanuna sõidukeid sh jalgratast juhtida – kehtib alkoholi tarvitamise 0-tolerants.
  • Poolas, Wadowice linnas on sündinud paavst John Paul II (kodaniku nimega Karol Wojtyla)
  • Poolas on üle 9000 järve, mis teeb temast järvede rohkuse poolest Euroopas II kohal olevaks riigiks, peale Soomet
  • 13. sajandil rajatud Wieliczka soolakaevandus kujutab endast maa-alust linnakut, kus on sanatoorium, teater, kabel ja kohvik! Kõik on valmistatud soolast, ka trepid ja küünlajalad.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud