Kultuuripakett Salzburgis sisaldab 3 ööd majutust kas 4* või 5* hotellis, transfeeri lennujaamast kesklinna ja linnaekskursiooni reisi teisel päeval.
Salzburgi peetakse üheks ilusaimaks ajalooliseks linnaks kogu Euroopas. Kuulusust lisavad ka piirkonnas filmitud „Helisev Muusika“ ning W.A.Mozarti sünnimaja.
Paketis ei sisaldu lennupilet!
Sobivaima lennupileti saate tellida lisaks siit
Et teie reisi veelgi mugavamaks muuta ootab Teid lennujaamas personaalne vastuvõtt ning transfeer hotelli. Reisi teisel päeval aga ülevaatlik linnaekskursioon.
Oleme koostanud valiku muuseumidest, ekskursioonidest ja kontserditest, mida soovitame Salzburgis külastada.
Salzburgi kultuuriajalugu ulatub kaugele minevikku. Salzburg on Wolfgang Amadeus Mozarti sünnilinn ning maailmakuulsa muusikali "Helisev muusika" kodu. Tänapäeval on tegemist ühe kauneima Kesk-Euroopa linnaga, mis kuulub UNESCO kultuuripärandite hulka, ning selle külastamine on omaette elamus.
Mida me soovitame?
Salzburg Card võimaldab saada tasuta sissepääsu või märkimisväärseid soodustusi paljude vaatamisväärsuste juurde ning kasutada kõiki linna ühistransporte tasuta. Salzburg Card turistikaarti saab kasutada 24, 48 ja 72 tundi.
majutuspakett koos lisateenustega kuulub väljaostmisele hiljemalt 7 päeva enne reisi alguskuupäeva;
juhul kui reisi alguseni on jäänud vähem kui 7 päeva, peavad reisi broneerimine ja väljaost toimuma samaaegselt.
1.päev: saabumine, kohtumine vastuvõtjaga, transfeer hotelli
2.päev: linnaekskursioon
3.päev: omal vabal valikul
4.päev: lahkumine ning iseseisev jõudmine lennujaama
Salzburgi kultuuriajalugu ulatub kaugele minevikku. Salzburg on Wolfgang Amadeus Mozarti sünnilinn ning maailmakuulsa muusikali "Helisev muusika" kodu. Tänapäeval on tegemist ühe kauneima Kesk-Euroopa linnaga, mis kuulub UNESCO kultuuripärandite hulka, ning selle külastamine on omaette elamus.
Kesk-Euroopa aeg; GMT + 1h. Eesti ajast 1 tund taga.
Pindala
65,7 km²
Rahvaarv
147 600 (2010)
Haldusjaotus
24 linnarajooni ja 3 lisaterritooriumi
Keeled
austria saksa keel
Ajalugu
Umbes 15. saj. eKr liitsid roomlased keltide asulad Juvavumi linnaks, millele anti 45 pKr munitsiipiumi õigused. Juvavum kujunes tähtsaks keskuseks Noricumi provintsiks. Pärast Rooma riigi allakäiku jäi Juvavum nii kiiresti tühjaks, et 7. sajandi lõpus kirjeldati seda peaaegu varemetes olevana.
700. aasta paiku sai Salzburgist piiskopilinn. Esimene piiskop oli püha Rupert, kes valis oma residentsiks Juvavumi ja andis sellele tänapäevase nime. Linna majanduslik õitseng tugines soolakaevandamisele, sellest sai ka linn oma nime. Linna läbis Salzachi jõgi, mida mööda sõitsid laevad kaevandatud soolaga, ja Salzburgis võeti neilt laevadelt tollimaksu, nagu Euroopas tollal sageli jõeäärsetes linnades tavaks oli.
1077. aastal rajati linna Hohensalzburgi loss, mida järgmistel sajanditel laiendati.
Esialgu kuulus Salzburg Baieri võimu alla. 14. sajandi lõpus saavutas Salzburg sõltumatuse Baierist. Sel ajal resideerus linnas Salzburgi vürstpiiskop ja tema haldusala kuulus Saksa-Rooma riiki.
1731. aastal aeti protestandid linnast välja. 12 000 inimest pidi linnast lahkuma, suurem osa neist läks Preisimaale.
Salzburgi piiskopkonna laskis Napoleon 1803. aastal sekulariseerida. Selle valitsejaks määras ta Toskaana suurhertsogi Ferdinand III, kes pidi aga Salzburgist loobuma pärast seda, kui Saksa-Rooma riik 1806 laiali saadeti. Salzburg läks tema venna, Austria keisri Franzi kontrolli alla.
1809 sai Austria Wagrami lahingus lüüa ja Salzburg läks Baieri võimu alla.
1815. aastal sai Salzburg ametlikult Austria osaks.
Kliima
Salzburgis on paraskliima. Aastane keskmine õhutemperatuur on +9°C. Kõige palavamad kuud on juuli (+18,6°C) ja august (+18,3°C), kõige külmemad jaanuar (-0,8°C) ja detsember (+0,4°C).
Kõige sademeterohkemad kuud on juuli (158 mm) ja juuni (155 mm), kõige kuivemad jaanuar (60 mm) ning veebruar (55 mm).
Rahvuspühad
Austrias koosnevad vabad puhkepäevad kirikupühadest, riiklikest ning kohalikest pühadest.
Mai– Kristuse taevaminemispüha (liikuv püha) Mai– Teine nelipüha (liikuv püha) Mai-juuni– Issanda muutmise püha (liikuv püha) 15.08 – Maarja taevaminemispüha 26.10 – Rahvuspüha 01.11 – Kõigi pühakute päev 08.12– Maarja eostamise päev 25.12 ja 26.12 – Jõulupühad
Transport
Salzburgi W. A. Mozarti nimelise lennujaama ja linna pearaudteejaama vahel sõidavad nr 2 bussid. Lennujaamast saab ka järgmistesse piirkondadesse: Zell am See, Maishofen, Saalfelden, Weißbach, St. Martin, Unken, Bad Reichenhall ja Wals. Bussid sõidavad 10-20 minutiliste intervallidega ning piletid on saadaval nii lennujaama terminali kioskites kui ka bussis juhi käest ostes. Täiskasvanu pilet maksab 2.10 EUR ja lapse pileti hind on 1.10 EUR.
Salzburgi lennujaama ja linna pearaudteejaama vahel sõidavad ka rongid ning sõit kestab umbes 15-20 minutit.
Linna ühistranspordi hulka kuuluvad rohkem kui 20 trollibussiliini ja 4 metrooliini. Trollid liiguvad keskmiselt 10-minutilise ja rongid pooletunnise intervalliga. Pileteid saab osta kioskitest („Trafiken“), mida leidub peaaegu iga nurga peal, ning bussipeatustes asuvatest piletimasinatest. Samuti on võimalik osta pilet ühistranspordi juhi käest, kuid see on kõige kallim variant. Lisaks saab piletimasinatest osta 24-tunniseid ning 7-päevaseid pileteid. Lastele vanuses 6-14 eluaastat on soodustused. Ühistranspordi kasutus on võimalik ka Salzburg Card kaardiga.
Shopping
Kui on soovi teha ostud Salzburgi vanalinna piirkonnas, leiate sealt kunstkäsitöölisi ja käsitöömeistreid, kes toodavad traditsioonilisi kostüüme (dirndl kleidid naistele ja lederhosen meestele); lisaks saab osta sööke ja jooke, kondiitritooteid ning maiustusi (Salzburgi Mozartkugel).
Kui soovite ostleda nagu kohalikud, siis tasub sammud seada Linzergasse piirkonda, mis on tuntud oma väikeste poodide poolest ning ka hinnad on madalamad kui vanalinnas.
Väikemate ostukeskuste hulka kuuluvad Zentrum im Berg Schallmoos’is, Forum raudteejaamas, Kiesel Passage raudteejaama ja kesklinna vahel, Zentrum Herrnau kesklinna ja Salzburgi lõunaosa vahel, ning suurim ja ka kõige olulisem kaubanduskeskus Salzburgis – Europark.
Enamasti on Salzburgi poed avatud esmaspäevast reedeni kell 10:00-18:00. Supermarketid ja kaubanduskeskused on avatud esmaspäevast neljapäevani tihti kuni 19:00 või 19:30, reedeti kuni 21:00 ja laupäeviti kell 09:00-18:00.
Vaatamisväärsus
Salzburger Dom - Salzburgi barokkstiilis toomkirik ehitati ajavahemikus 767-774, olles 66 meetrit pikk ja 33 meetrit lai – see tegi toomkirikust ühe suurema sakraalehitise Euroopas. Täielikus hiilguses avati katedraal 1628. aastal ning tänapäeval on see üks tähtsamaid vaatamisväärsusi Salzburgis. Koht, kus praegune katedraal asub, oli keldi ja rooma ajastul ilmselt püha paik rituaalide ja ohverduste läbiviimiseks.
Mirabelli loss – Barokkstiilis meistriteos ehitati algselt kui Altenau loss prints peapiiskopi Wolf Dietrich von Raitenau valitsemisajal 1606. aastal. See oli kingituseks tema konkubiinile ning eriti kuulus oma uhkete aedade poolest. Tema järglane, prints peapiiskop Markus Sittikus, nimetas palee Mirabelli lossiks, mis tähendab ilusat vaadet. Ka tänapäeval on Mirabelli lossi territooriumil suured aiad, mis on täis lilli.
Hohensalzburgi kindlus – Mönchsbergi mäe peal asuv Hohensalzburgi kindlus on üks suurimaid kindlusi Euroopas ning ühtlasi Salzburgi peamisi vaatamisväärsusi. Prints peapiiskop Eberhard lasi esimese lossi kindlusesse ehitada 1077. aastal.
Salzburgi loomaaed – Salzburgi lõunaosas asuv loomaaed avati 1424. aastal, olles tänapäeval koduks umbes 800 loomale. Siin elavad loomad nii Euraasia, Ameerika kui ka Aafrika mandritelt. Loomaaed on avatud iga päev kogu aasta vältel.
Salzburgi vanalinn – Salzburgi barokkstiilis vanalinn kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Küsi selle reisi kohta
Aitäh Teile!
Teie küsimus on saadetud GoTraveli reisikonsultandile, kes võtab Teiega peagi ühendust.
