Muusikapealinn Viin

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus said kokku kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 1485–1490 okupeeris linna Ungari.

1804 kuulutati välja Austria impeerium ja Viin sai selle pealinnaks.1867 reorganiseeriti see riik Austria-Ungariks.

Esimeses Maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liidendati Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine Maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Viin oli liitlasvägede poolt okupeeritud kuni 1955. aastani, kuni neljapoolne okupatsioon lõppes ning Austria kuulutati neutraalseks riigiks. Seni kuulus Viin Nõukogude Liidu okupatsioonitsooni.

Austria ühines Euroopa Liiduga 1995.

1.01. – Uusaasta
06.01. – Kolmekuningapäev
märts-aprill – Lihavõttepüha (liikuv püha)
01.05. – Maipüha
mai – Kristuse taevaminemispüha (liikuv püha)
mai – Teine nelipüha (liikuv püha)
mai-juuni – Issanda muutmise püha (liikuv püha)
15.08. – Maarja taevaminemispüha
26.10. – Rahvuspüha
01.11. – Kõigi pühakute päev
08.12. -  Maarja eostamise päev
25.12. ja 26.12. – jõulupühad

Viinis on väga hästi korraldatud ühistransport, mille abil saab linna vaatamisväärsustega tutvuda. Liikuda on võimalik nii trammi, bussi kui metrooga. Kõige kiirem neist on metroo. Viinis on 5 metrooliini – U1, U2, U3, U4 ja U6. Pileteid õnnestub osta  müügiautomaatidest või siis 72 tunni piletit ka turismiinfopunktist.

Linna tasub avastama minna ka velotaksoga, mis garanteerib elamusterohke seikluse. See on mõeldud kahele reisijale. Ratta kohal asuv katus kaitseb reisijaid nii päikse kui ka vihma eest.

Öösel on lõbus sõita ringi trammidega, eriti number 1, 2 ja D-ga, et näha Viini ilusamaid hooneid  tuledesäras. Elamusterohke sõit algab Museumsqartieri (metroopeatus Museumsquartier) eest ja kestab orienteeruvalt pool tundi, millele lisanduvad peatusajad. Tuur lõppeb Ooperimaja ees (metroopeatus Karlsplatz). Trammid sõidavad mõlemas suunas ja seda kogu päeva jooksul. Tulevad iga 5-10 minuti pärast, nii, et pole vaja muretseda väljumise ja peale minemise pärast. Tramm number 1 kulgeb päripäeva suunas, kuid tramm number 2 vastupäeva suunas.
Linnatranspordi liinide kaardi leiad siit.

 

Jalakäijatele reserveeritud ostupiirkonnad Kärntner Straβe, Graben ja Kohlmarkt on kallimate poodidega. Suurim ostukeskus on SCS (Shopping Centre Süd) ühes eeslinnadest. Sinna pääseb lõunapoolse kiirtee kaudu või Badeni rongiga.

Madalamate hindadega kaubavalikut leiate Mariahilfer Straβelt, Meidlingeri, Hauptsraβelt, ning veel vähem raha kulub Favoritenstraβel.

Poed avatakse üldjuhul 8.30 või 9.00 ning suletakse 18.00 või 19.00. Reeglina suletakse poed laupäeviti keskpäeval, ent praegu on paljud lahti kuni 17. Pühapäeviti ja riigipühadel on poed suletud.
Abiks poodlemisel on eeltöö kaupluste ning trendide järgi. Vaata lähemalt

Suveniirid

Suveniiride hulk, mida Viinist kaasa osta on tohutu, alates kitšist kuni peenete asjadeni välja. Enamjaolt ostetakse kaasa šokolaadi ja alkoholi. Kvaliteetsemaid oste on Tirooli rõivad, Austrias valmistatav koloriitne portselan või klaas, sealhulgas suurejoonelised Swarovski kristallkroonlühtrid. Meeneteks on hea kaasa osta lumekuule, Augarteni kujukesi, Tirooli rändkübarat (Wanderhut), keraamikat, käsitööd või ka kellasid, mis jäävad meenutama teie  viibimist Austria liidumaal ja tekitavad soovi tagasi naasta.

Turud

Naschmarkt on Viini kõige olulisem väliturg, mis oma atraktiivsusega kutsub kohale iga turisti. Väliturul müüakse nii köögivilju, puuvilju, liha ja kala, leidub delikatesstoitu. Turult on võimalik endale soetada ka antiikesemeid. Viimastel aastatel on saanud sellest turuplatsist paljurahvuseline kulinaarne kogunemiskoht Viinis. Avatud esmaspäevast reedeni 6.00 – 19.30; laupäeval 6.00 – 17.00

Karmelitermarkt asub mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Avatud esmaspäevast reedeni 6.00 – 19.30; laupäeval 6.00 – 17.00

Noi see on baar, restoran ja supermarket ühes. Avatud teisipäevast reedeni 11.00 – 24.00; laupäeval 9.00 – 24.00

Christmas Market (Christkindlmarkt) asub Raekoja hoone ees, mis on jõulude ajal suurim turg, kust võib leida nii käsitööd kui ka masstoodangut.

LOSSID JA PALEED

Schönbrunni loss – seda peetakse Austria Verssailes`i lossiks ning on igati külastamist väärt. Asudes küll kesklinnast pisut eemal, on see kergesti leitav ühistransporti kasutades. Habsburgide barokne suveresidents kuulub alates 1996.a. UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Külastada saab nii lossiruume, kui jalutada lihtsalt aias või hoopiski uudistada lossipargis asuvat maailma vanimat loomaaeda. Lossipark oli armastatud Austria keisrinna Sissi lemmikpaigaks.

Belvedere Palee – see loss kuulub kindlasti nende vaatamisväärsuste hulka, mida kindlasti „peab nägema“. Koosneb ta kahest paleest – ülemine ja alumine, mille vahel on suurepärane park. Paleedes asub Austria Kunstimuuseum, kus võib näha Gustav Klimti kuulsat maali „Suudlus“ ja teisigi 19. ning 20. sajandi Austria kunstiteoseid.

Hofburgi lossikompleks – endine keisrite residents, mis on nagu Habsburgide dünastia 600 aastast hiilgust meenutav muuseum. Lossi ehitust alustati juba keskajal.  Pidevalt teda suurendati ja dekoreeriti uuesti. Palee Tallid ja Amalia tiib lisandusid 16.sajandil; Kuninglik Raamatukogu ja Hispaania Ratsakool 18.sajandil; St.Michaeli tiib 19 sajandil ja umbes aastal 1900 valmis Uus Palee. Kõikides nendes lossiosades on palju vaatamis- ja avastamistväärivat - Habsburgide Hõbeda kollektsioon, Sissi muuseum ja Keiserlikud apartemendid.

KUNST

Secessioni hoone –  kuulus juugendstiilis ehitis, mida nägemata ei tohiks Viinist lahkuda. Selle, Viini Kunstihoone esimene president oli Gustav Klimt.

Hundertwasseri majad – on munitsipaalne kortermaja, mille 1985 lõi kunstnik Friedensreich Hundertwasser. Väga omapärane kirju ning voolujooneline hoone, mis ühitab mauri mošee elemente Hispaania külade ja Veneetsia paleede joontega, on kujunenud Viini üheks peamiseks tõmbenumbriks. Võrrelda võib teda Barcelonas asuva Antonio Gaudi poolt loodud Güelli pargiga. Hundertwasseri maja koduleht.

Muuseumikvartal (Museumsqartier) – kultuuri ja turismikeskus muuseumide ja näitustega. Sealt leiab Kunstiajaloo muuseumi, Troopilise liblikamaja, Muusikamaja ja Schwarzenbergi väljaku.

Kunstiajaloo muuseum (Kunstihistorisches Museum) – tegu on suuruselt neljanda galeriiga maailmas, mis pakub peavarju teostele, mida Habsburgide monarhipõlvkonnad sajanditega kokku kuhjasid. Selle muuseumi lopsakas interjöör täiendab eksponaate, mida nüüdisajal näeb aastas enam kui poolteist miljonit inimest. Seda muuseumi peetakse ka Austria Louvre`iks.

Troopiline liblikamaja – ajalooline Viini liblikamaja otse kesklinnas, kus on võimalik näha sadu ringilendavaid troopilisi liblikaid.

Schwarzenbergplatz – piklikku kujuga väljakut on võimalik kõige paremini näha Ringstraβelt, kuhu paistab ära mitu tähtsat ratsakuju vürst Karl Schwarzenbergist, kes juhatas Austria ja liitlasvägesid Leipzigi lahingus 1813 Napoleoni Prantsuse armee vastu.

Muusikamaja (Haus der Music) - hoone, mis on pühendatud Viini Filharmooniale, kus asub kõrgtehnoloogiline näitus helide loomusest. Uudishimulik saab seal kätt proovida dirigeerimises, laulda mikrofoni ja kuulata peaaegu kõiki universumi helisid. Väärib kindlasti külastamist!

OOPERI JA KONTESRDIMAJAD

Viini Riigiooper (Staatsoper) – on kahtlemata Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis. Valmis see maailmakuulus ehitis 1861 aastal. Ooper on Viini elu fookuses ning tema direktor on peaaegu sama tähtis mees kui riigi president.

Viini Kontserdimaja (Der Musikverein) - Viini Kontserdimaja, mille Kuldsest Saalist kantakse igal aastal üle kuulsat uusaastakontserti.

VIINI SÜMBOLID JA "PEAB NÄGEMA" PAIGAD

Stephansdom – Viini keskel, vanalinnas kõrguv katedraal, mille ehitust alustati juba aastatel 1144 – 1147 ja on pühendatud esimesele kristlikule märtrile, Pühale Stephanusele. Stephansdom on üks Viini sümboleid, mis on samuti kõige tähtsam religioosne ehitis Austrias.  Katedraali kutsutakse kohalike hulgas Steffl`iks.
Seal on abiellunud 1782.aastal Mozart ning tema matuski toimus samas (1791).

Ringtänav (Ringstrasse) - 4 km pikkune Viini esindustänav, kus asuvad  Viini Ooperiteater, Hofburg, Parlament, Viini Raekoda ja palju muud meelierutavaid hooneid. Ringstrasse läbimiseks kasutage Viini Ringi Trammi, mis väljub iga 30 minuti järel. Trammides on LCD ekraanid, millel jookseb läbitavate kohtade informatsioon. Tramm töötab hop-on-hop-of-süsteemiga, seega saate väljuda ja siseneda just seal kus soovite.

Keskkalmistu (Zentralfriedhof) -  Viini Keskkalmistu, kuhu on maetud sellised kuulsad inimesed, nagu Beethoven, Schubert, Brahms, Johann Strauss I, Johann Strauss II jt.


MUUD VAATAMISVÄÄRSUSED

Viini Metsad (Wienerwald) -  tuntud parkide kogum, mis ümbritseb linna põhja-, lääne- ja lõunaküljest. 1250 km² ala on täis pikki jalg- ja matkaradu, puhkepaiku ja lokaale. Viini metsade vaateplatvormilt saab nautida kaunist vaadet linnale.

Heurigen- traditsiooniline viis lõpetada väljasõit Viini metsa on suunduda Viinile tüüpilise talupojastiilis interjööriga einestamispaika Heurigeni, mis tähendab nii viimasest lõikusest pärit veini kui ka lokaali, kus seda pakutakse. Kas Grinzingi veiniaias, Neustiftis, Nussdorfis või Salmannsdorfis.

Parlamendihoone – Parlament valmis 1883 vastavalt Hollandi arhitekti Theophil Hanseni kavanditele. Parlamendihoone ees on võimalik näha tarkusejumalanna Pallas Athena monumenti.

Uus Raekoda (Neues Rathaus) – see ehitis paikneb pilkupüüdvas pargis ning on üks Viini sümboleid. Raekoja keldris asub restoran, teisel korrusel leiame täies pikkuses vastuvõttude saali. Eesõuel leiab aset palju üritusi, näiteks jõuluturg. Täna pakub see hoone peavarju linna- ja maakogule.

Viini Ülikool – on vanim saksa keeleruumis, mis on asutatud 1365 ja see on ka ühtlasi vanuselt kolmas Praha ja Krakovi järel Kesk-Euroopas.

Linnateater (Burgtheater) – kõige tähtsam ja huvitavam näitelava Austrias.

LASTEGA VIINIS

Schönbrunn`i loomaaed – tegemist on maailma vanima loomaaiaga, mis on asutatud aastal 1752. Kohata võib seal nii aafrika elevante, koaalasid, hiidpandasid, jne.  See on ka Eestile lähim koht, kus saab näha kaelkirjakuid.

Prateri lõbustuspark – see on üks Euroopa kõige paremini varustatud kõrgtehnoloogiliste numbritega lõbustusparke. Kuulsaim atraktsioon on hiiglaslik Riesenrad (vaateratas), mille 1896 ehitas Inglise insener Walter Basset ja mille kõrgus on 65 meetrit. Kõik teised sel ajal ehitatud vaaterattad – Pariisis, Chicagos ja Londonis on juba ammu maha võetud. Viini vaateratas on saanud üheks linna sümboliks. Sellel on 15 gondlit, millest mõned on erakordselt kaunilt dekoreeritud. Nendes gondlites võib pidada ka sünnipäevi

Doonau teletorn (Donauturm) - 352 m kõrge ja üleval on kohvik, kust avaneb ilus vaade linnale.

Tafelspitz mit g`röste Erdäpfel – keedetud loomaliha, mis keedetakse õrnalt koos köögiviljadega, siis lõigatakse paksudeks viiludeks ning serveeritakse koos riivitud praekartuli ning õuna- ja mädarõikakastmega ;

Bauernschmaus – suur sooja lihaga vaagen, mida pakutakse paljudes Austria restoranides ja sageli serveeritakse liha koos klimpidega. Lihavaagen sisaldab viinereid, singivalikut, suitsutatud sealiha ning praetud sealiha või sealihakotelette;

Käsekrainer – vürtsikas sealiha, mis serveeritakse väikeste juustu tükkidega;

Rindsgulasch – Ungarist pärit paprikaga vürtsitatud veiselihahautis, mis sisaldab klimpe;

Erdäpfelgulasch – kuum kartuliguljašš, mis sisaldab sageli viinereid või suitsutatud liha;

Gemischter Salat – segasalat, kus koostisosad on seatud taldrikule kõrvuti, mitte kokku segatult;

Eierspeise – tegemist on paksu omletiga, mida serveeritakse pannil, sageli on peale riputatud värsket murulauku;

Apfelstrudel –  imehea kuum õunapirukas, mis sulab suus;

Palatschinken – magusad pannkoogid, mis on täidetud moosiga, kohupiima, juustu, puuvilja- või šokolaadikastmega ning üle riputatud tuhksuhkruga;

Sachertorte – maailmakuulus šokolaadikook, mida serveeritakse koos ploomi- või aprikoosimoosiga;

Maroni – kuum kastan, mida võib leida vaid talviti väikestel tänavatel asuvates kioskites.

Veel Viini köögi suussulavatest hõrgutistest loe siit
Kui aga ise on soov järgi proovida hõrgutiste valmistamist, siis retseptid on kättesaadavad siin.

Viin on kuulus ka kohvi poolest, miks muidu, siis kutsutakse seda linna kui „kohvi maailma pealinnaks“. Kaffeehäuser (kohvimajad) on tuntud oma klassikalise muusika ja atraktsiooni poolest. Kohvimaju leidub linnas tohutult palju, kuid igaühel neist on oma maitse ja elegants. Aromaatne lõhn linnatänavatel meelitab kohale iga turisti, kes armastab kohvi. See on maailma suuruselt teine kõige väärtuslikum kaup (pärast naftat), ja kindlasti jätab meeldejääva elamuse reisi ajal, ükskõik kus te ka ei peatu. Tasub ära proovida ülimaitsvat rohke koorega Kapuzinerit, samuti Einspännerit ehk vahukoorega kohvi, mida serveeritakse kõrges klaasis.

 

Valik kohvijooke, mida võib Viini kohvikutest ja restoranidest leida:

Brauner - kohv koorega;

Verlängerter - lahjem kohv koorega või ilma;

Melange - pooleks kohv ja vahustatud piim;

Schwarzer - must kohv;

Mokka – väga kange must kohv;

Eiskaffee – külm kohv jäätise ja vahukoorega;

Einspänner – klaasis serveeritud kohv vahukoorega;

Kapuziner - rohkem kohvi, vähem koort;

Fiaker/Pharisäer – klaasis serveeritud kohv rummi ja vahukoorega;

Mazagran – külm kohv jääkuubikute ja Maraschino likööriga;

Kaffee Amadeus – kohv vahukoore ja Mozarti likööriga;

Kaiser Melange – kohv munarebu ja vahukoorega;

Kaffee Maria Theresia – kohv vahukoore ja apelsinilikööriga;

Kaffee Royal – pooleks kohv ja konjak, suhkru ja vahukoorega.