Brüssel – Europealinn

Pärast Rooma riigi langust läksid need alad 5. sajandil germaanlaste valitsuse alla.

10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks.

Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür.

14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi.

1357–1379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina.

Ajal, mil 1406–1482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, sai Brüsselist 1430. aastal Burgundia pealinn, mis muutis linna käekäiku alatiseks.

Aastatel 1482–1598 valitsesid Habsburgid. Austerlaste võim olevat säilinud tänu 1490. aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra.

1515. aastal sai Burgundia ainuvalitsejaks Karl ning järgmisel aastal päris ta Hispaania trooni ja sai 1519. aastal Püha Rooma riigi keisriks. Kui Karl V  aastal 1555 troonist loobus, jagunes impeerium. Püha Rooma riik jäi Karli vennale Ferdinandile, teised valdused aga tema pojale Felipe II-le, Hispaania kuningale.

Pärast aastat 1648 otsustas Prantsusmaa Päikesekuningas Louis XIV liita Flandria oma valdustega.

1789. aasta Suurest Prantsuse revolutsioonist innustatud belglased hakkasid uuendusi nõudma, mis viis ülestõusuni ja tõi riigile viimaks iseseisvuse. 1789-1799 aastatel kestva revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815. aastal ka Belgia määras.

1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I.

Belgia tööstus arenes kogu 19. sajandi vältel. Aastaks 1870 oli Brüsselisse rajatud neli raudteejaama, kust eksporditi tooteid kõikjale Euroopas.

1970-1994 loodi uus põhiseadus, mille alusel loodi kolme omaette piirkonnaga föderaalriik – flaamikeelne põhi, valloonikeelne lõuna ja kakskeelne Brüssel.

1958. aastal sai Brüssel Euroopa Majandusühenduse (EEC) keskuseks, 1967. aastal viidi sinna NATO peakorter.

18.06.1989 asutati Brüsseli pealinna regioon.

Taksosõidu hind lennujaamast linna on olenevalt sihtkohast 30-50 EUR. Lisaks väljub lennujaamast kesklinna buss nr. 12 - Airport Express, millega on mugav sõita eurokvartalisse (Schumani ja Luksemburgi väljakutele). Pilet maksab 3 EUR ja selle saab osta bussijuhi käest. Bussid väljuvad tööpäevadel kell 07:00-20:00 kolm korda tunnis ning sõidavad eurokvartalisse umbes pool tundi. Lennujaama ekspressbussi kohta saab lugeda siit!

Metroo sõidupileteid on võimalik osta metroopeatustes ja sõidupilet tuleb kindlasti oranžis väikeses aparaadis märgistada. Ühed ja samad piletid kehtivad nii bussi-, trammi- kui ka metrooliinidel ühe tunni jooksul, olenemata sellest, mitu korda ümber istutakse. Valida võib ühe, viie või kümne korra pileti vahel. Ühe mitmekordse piletiga võib korraga sõita mitu reisijat, vaja on vaid pilet mitu korda komposteerida. Pileteid saab osta ka juhi käest.

Vanalinna ümbritseb trammiliin, mida on mugav kasutada. Kuna paljud kitsad tänavad on mõeldud üksnes jalakäijatele, siis on kõige kiirem ja meeldivam läbida lühikesi vahemaid jalgsi. 

Luksuslikke disaineripoode ja butiike leiab pikal Avenue Louise puiesteel: Wiltshire, Chanel, Vuitton, Hermes, Giorgio Armani, Gianni Versace ja Christian Dior. Samuti leidub kuulsaid moe kaubamarke Boulevard de Waterloo piirkondades, Place Stephanie platsil, nooblil kohvikutest ja kunstiäridest tulvil Place du Grand Sablon platsil ning disainipoodidest pakatavas Rue Antoine Dansaert kvartalis.

Kuulsad suured rahvusvahelised poeketid ja ostukeskused City 2 ja Inno asuvad valdavalt Brüsseli pikimal jalakäijate tänaval Rue Neuve. Rahvarohke Rue Neuve on alates 19. sajandist olnud Brüsseli ostuhuviliste meelispaik oma mõõdukate hindade ja hea asukohaga poodidega. See jalakäijate tänav on linna peamine ostupiirkond.

Huvitavat kaupa leidub ka Rue de Midi tänaval ja linna peaväljakul Grand Place. Silmapaistvaim neist on Galeries St Hubert, mis on 1840ndatest pärit tore ja elegantne hoone, olles nüüd koduks paljudele disaineripoodidele. Väikeseid poekesi leidub ka Rue Lemonnier tänaval ning kesklinnast väljapoole jäävad ostupiirkonnad Uccle, St Gilles ja Ixelles.

Iga päev on Brüsselis ka turupäev. Siin on üle saja vabaõhu turu, kus pakutakse värskeid köögivilju, käsitsi tehtud juustu, värskelt hakitud liha, mitmeid erinevaid nipsasjakesi ja riideid. Parimate turgude seas on Grand Place väljakul asuv lilleturg, mis on avatud teisipäevast pühapäevani ning platsil asuv pühapäevane linnuliha turg. Hoolikalt valitud antiikkaupa müüakse laupäeviti ja pühapäeviti Place du Grand Sablon platsi turul, mis on vaid 10 minuti jalutuskäigu kaugusel Grand Place'ist. Kõikide võimaluste väljakul Place du Jeu de Balle on igal hommikul avatud kirbuturg, kus saab nautida vintage-shoppingut. Hinnad algavad ühest eurost ning soetada saab nõusid, ehteid, kunsti, mööblit, mänguasju, jalgrattaid ja isegi pruutkleite.

Brüsseli mõnusaimad pühapäevased ennelõunad mööduvad toiduturgudel, millest suurim osa asub Lõuna rongijaama Gare du Midi läheduses. Sealt saab kaasa osta igasugust head toidukraami, nende hulgas sparglit, vürtse, austreid, oliive ning pähkleid.

Suveniirid

Brüsselis on peamiselt kaks tüüpi suveniire, mida osta: süüa ja juua või uudseid nipsasjakesi. Kõiki neid tooteid müüakse vanalinna peaväljakul Grote Markt, mis viib omakorda Grand Place väljakule.

Belgia üks ilusamaid meeneid on Belgia pits, mille kõrgaeg saabus 18. sajandil. Vaatamata masinatega tehtud välismaise toodangu kasvule on Belgia pits sama kvaliteetne ja keerukas nagu renessansiajal.

Klassikaliseks Brüsseli suveniiriks on ehtne Belgia šokolaad. Belgia šokolaad on kahtlemata maailma parim, kuid samas ka maailma kõige kallim. Värskeid kreemjaid pralineesid müüakse Place du Grand Sablon väljakul asuvas Wittamer’i poes ja Rue au Beurre tänaval asuvas Dandoy šokolaadipoes. Leonidas šokolaadipoode leidub 13 kohas üle kogu Brüsseli. Lisaks saab Belgia šokolaade osta ka Grand Place väljakul asuvast Godiva šokolaadipoest ja tippkvaliteetsest Neuhaus’ist. Maailma kõige kallimaid, kuid tõeliselt suus sulavaid šokolaade saab osta Rue de Minimes tänaval asuvast šokolaadipoest Pierre Marcolini.

Brüssel on väga mitmekülgne linn. Siin on üle 70 muuseumi, 50 teatrit ja ooperimaja ning 80 kino. Vaatamisväärsustega tutvumine saab olema põnev kogemus, sest lisaks muuseumidele, uhketele kirikutele ja erinevatele monumentidele on Brüsselis ka mitmeid looduskauneid parke, mida külastada (purskkaevudega ümbritsetud Brüsseli park, Heyseli park, Juubeli park, Mont des Arts ehk Kunstimägi, mägine Leopoldi park ja Ixelles’i tiigid).

Muuseumid:

• Pruulikoja muuseum (muuseum Belgia õllede saamisloost)
• Brüsseli Linnamuuseum (Brüsseli ajaloomuuseum, kaasa arvatud kunst ja käsitöö ning originaalse linna rekonstruktsioonid)
• Muinaskunsti muuseum (kunstimuuseum rahvusvahelise ja Belgia kunsti töödega)
• Bellevue muuseum (Belgia ja Brüsseli ajaloomuuseum)
• Musée Horta (Horta muuseum, kus elas ja töötas Belgia kuulsaim art nouveau arhitekt)
• Centre Belge de la Bande Desinee (Belgia Koomiksikeskus on muuseum, kus saab oma silmaga näha koomiksialbumite arengut algusest lõpuni ning hoone ise on hämmastava interjööriga.)
• Musée du Costume et de la Dentelle (Kostüümi- ja pitsimuuseum on pühendatud Belgia pitsile)
• Musée Instrumental (Muusikariistade muuseum)
• Musée Charlier (Charlieri muuseumis on paljude kunstnike maale ja skulptuure)
• Musées Royaux d’Art et d’Histoire (Kuninglik kunsti- ja ajaloomuuseum)

Atomium – 1958. aasta maailmanäituseks ehitatud Atomium on tõenäoliselt tuntuim Brüsseli sümbol, mille tipust avaneb suurepärane vaade kogu Brüsseli linnale. See on terasest ja alumiiniumist aatomimolekuli monument, mida on suurendatud 165 miljardit korda. Atomium mahutab restorani ja näituseruumid.
Manneken Pis – Pissiv Poiss, mis legendi kohaselt tekkis, kui 12. sajandil olevat hertsogi poega nähtud lahingu ajal vastu puud pissimas. Temast olevat tehtud pronkskuju, mis meenutab belglaste sõjalist südikust.
Mini-Europa – suurte Euroopa linnade park, mis on iseäranis põnev koht lastele.
Charles–Everard de T’Serclaes – pronkskuju, mis legendi järgi peaks igaühele tooma õnne, kes seda külastab.
Palais de la Nation – ehk Kuninglik Palee, mis on alates riigi iseseisvumisest 1830. aastal Belgia parlamendi asupaigaks. Hoone on huvilistele avatud vaid suviti ning sissepääs on tasuta.
Autoworld – muuseum üle 400 vanaaegse autoga, kus näidatakse ka mootorsõidukite ajalugu.
Notre Dame du Sablon – Meie Leedi Sablon’i kirik
Notre Dame de la Chapelle – romaani-gooti stiilis kirik, mis on Brüsseli üks huvitavamaid.
Grand Place – linna imepärane keskpunkt
Palais de Justice – kohtuhoone rajati klassitsistlikus stiilis 1883. aastal ja seda rahastati asumaadest saadud tuludega.
Porte de Hal – 14. sajandist pärit võimas torn on ainus meenutus linna teisest paksust kaitsemüürist. Ehitist kasutati vanglana ja muudeti hiljem muuseumiks.
Basilique du Sacre-Coeur – Hiiglaslik art deco stiilis kirik on suuruselt viies maailmas. Kuigi ehitus algas juba 1904. aastal, valmis kirik alles 1970.
Cathedrale Sts Michel et Gudule – kiriku 1250. aastal ehitatud valge kivifassaad on parim näide Brabanti gootikast.
Palais d’Egmont – Palee kannab Flandria krahvi nime, kes hukati 1568 rahvuskaaslaste kodanikuõiguste eest seismise pärast.
Caprice des Dieux – Euroopa Parlamendihoone kannab hüüdnime ’jumalate kapriis’ ja siin töötab 700 poliitikut.
Eglise St-Nicolas – Püha Nikolause kirik, mis ehitati 12. sajandil turuliste kirikuna. Kirik on pühendatud kaupmeeste kaitsepühakule Nikolausele.
Le Botanique – Brüsseli linn asutas aastal 1797 botaanikaaia Palais de Lorraine’i maadel, et aidata üliõpilasi botaanika õppimisel.
Place des Palais – väljak, mis asub kuningalossi ja pargi vahel.
Palais des Academies – 1823. aastal kroonprintsile ehitatud paleed on kasutanud alates aastast 1876 Belgia kuninglik akadeemia Academie Royale de Belgique.

Rue Keyenvaldi tänaval asub Les Brassins restoran, mis on avatud iga päev ning pakub suurepärast belgia kööki. Iseäranis proovimist väärt on Brassins Burger belgiapäraste friikartulitega, kartulipuder peekoniga, piparkoogi maitseline tiramisu ja kodutehtud piparkoogi jäätis.

Omaette toiduelamuse saab kahtlemata restoranis Külaidioot. L’Idiot du Village, mis asub Rue Notre-Seigneur tänaval, on oma hubase atmosfääriga tõeliselt eriline koht. Külaidioot tegutseb juba viisteist aastat nii edukalt, et nädalavahetustel on restoran suletud ning nädala sees tuleb laud kindlasti ette reserveerida, sest muidu ei pruugi vaba lauda saada. Külaidioodi tõelise maitseelamuse saab proovides faasanit Brabançonne'i moodi ning restorani parimat suutäit, vanilli ja musta pipra kastmega foie gras’ maitset, on lausa võimatu unustada!

Veinisõpradele pakub Rue Lesbroussart tänaval asuv Bar a vins mitmekülgset veinide ja juustude valikut. Veinibaaris on saadaval belgia, prantsuse, itaalia, hispaania, tšiili, argentiina ja teised veinid. Brüsseli legendaarseim dringikoht on aga lokaal Hull Reinuvader. Goupil Le Fol, mis asub Rue de la Violette tänaval, pakub imemaitsvat puuviljaveini ja mandlikonjakit.

Brüsselit külastades ei saa üle ega ümber kohalike õllede proovimisest, milleks parim õllekõrts asub Rue Impasse de la Fidelite tänaval ning kannab nime Delirium Cafe. Tegemist on pubiga, mis kanti omal ajal Guinnessi rekorditeraamatusse joogikaardiga, kus on üle 2000 õllesordi.

Rue des Pierres tänaval asub The Music Village jazzklubi, mis avab iga päev oma uksed kell 19:00. Selles põnevas restoranis toimub igal õhtul jazzmuusika või souli kontsert, mis muudab õhtusöögi eriliselt nauditavaks kogemuseks. Soovituslik on laud alati ette reserveerida.