Barcelona – soe ja hubane

Alates 15ndast sajandist sai Barcinost Faventia Julia Augusta Pia Barcino koloonia. Linn arenes kiiresti, sest asukoht oli väga hea - mägedega ümbritsetud ja sadam oli kaubavedudeks oluline ja kergesti valvatav, seega jäi Barcelona puutumata ka röövidest. Kaubaveo olulisust tõendab seegi, et juba siis olid Barcinos kasutusel oma mündid. Tänapäevani on säilinud Rooma arhitektuuri ja mõjutusi, mida võib näha Palaca del Rei’s ja Barri Gotic’os. Barcelona katedraal,  tuntud kui La Seu, on ehitatud 343ndal aastal ja basiilika on ühendatud vanade roomlaste poolt ehitatud linnamüüriga.  5ndal sajandil vallutati linn Visigootide poolt, kelledelt omakorda haarasid 8ndal sajandil võimu Maurid. Mauridelt võttis võimu Karolingide dünastia juba  aasta hiljem ja liitis selle Marca Hispanica’ga, mille kaitsetsooni valitses Barcelona Krahv.

Barcelona Krahvid kogusid aastatega võimu ja vallutasid ümberkaudseid territooriume ühtseks Katalooniaks, kus võim anti edasi dünastia siseselt, seda alates Barcelona Krahvinna ja Aragoni abielust. Tekkinud võimuliit  vallutas aastate jooksul maid kuni Ateenani, piirkond mille nimeks sai Aragoni Kroon.

Aastatel 1650-1654 levinud katk hävitas enamuse linnarahvast, aga peale Napoleoni sõja rüüstamist hakkas linn liikuma industrialiseerimise poole.

Franco coup d’etat  ei avaldanud Barcelonas mõju, kuigi enamik Hispaaniat oli allutatud. Barcelona autonoomia tugevnes. Ta jäi Hispaania suuruselt teiseks linnaks, kuigi on selles piirkonnas kiiremini urbaniseeruv linn, kuhu vaesematest Hispaania regioonidest immigreerutakse.

Aastal 1992 toimusid Barcelonas Olümpiamängud.

Aňo Nuevo (uusaasta) 1. jaanuar

Dia de los Reyes (kolmekuningapäev) 6. jaanuar

Jueves Santo (suur neljapäev) märts/aprill

Viernes Santo (suur reede) märts/aprill

Dia de Pascua (2. lihavõttepüha) märts/aprill)

Dia del Trabajo (töö püha) 1 mai

Asunción (taevaminekupüha) 15. august

Dia de Hispanidad (rahvuspüha, Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) 12. oktoober

Todos los Santos (kõigi pühakute päev) 1. november

Dia de Constitución (konstitutsioonipüha) 6. detsember

Inmaculada Concepción (patuta eostumine) 8. detsember

Navidad (1. jõulupüha) 25. detsember

Barcelona  ühistransport
Barcelona ühistransport on väga mugav ja kogu linn on õhistranspordivõrgustikuga  kaetud.  Metroo, bussid, trammid, funikulöörid .

Metroo liine (TMB) on 9, mis on jagatud värvide järgi ja tähistatakse L tähe ja numbriga.

Barcelonas on ka kasutuses Barcelona Bus Turistic- kahekordsed Hop-On-Hop-Off tüüpi ekskursioonibussid.

Ööelu nautlejate kasutuseks on Nitbus- öised bussid, mis sõidavad läbi linna, et kõik jõuaks ööbimiskohta.

Trammid sõidavad vaatamisväärsuste juurde mööda järske mäekülgi Tramvia Bau Tibidabole ja Montjüici, kust saab edasi funikulööriga.

Hispaania rongifirmaks on RENFE (www.renfe.es) - linnalähirongid, mis väljuvad Barcelona-Sants jaamast ja kiirrongid, mis ühendavad Barcelonat Madridiga.

Alates 22 märtsist 2007 on üheks transpordivahendiks ka jalgrattad, mida saab rentida ühest 100st rendipunktist ja jätta mõnda teise rendipunkti. Rattad on varustatud vaatamisväärsuste kaartidega.

Vajalikud hädaabi numbrid:
112 politsei, kiirabi, tuletõrje

Kaubamajad

El Corte Ingels (http://www.elcorteingles.es/ ) ja Fnac (www.fnac.com) kaubamajad Barcelona suurimad ja tuntumad, mis on pikitud üle kogu linna.  Poodide vahemaad on tihti isegi mõõdetavad minutites.

Suveniirid
Barcelona FC suveniirid on populaarsed. Mõnusaimaid ja nänni rohkemaid suveniirikauplused on WAWAS poed (www.wawasbarcelona.com)

Tüüpilisemad suveniirid

• T-särgid
• Postkaardid
• Porro( kohalik õlu/vein, Kataloonia regiooni veinid on eksklusiivsemad)
• Barretina (traditsiooniline Kataloonia müts)
• Kataloonia lipp
• Miro, Dali, Tapeisi ja Picasso pildid, joonistused ja posterid
• Kingitused, mis on modernsed või seoses Gaudiga

Turud

Kõigile meeldivad head turud, kus on palju sagimist ja võimalus näha linna tõelist elu, tingida hindade üle ja maitsta kohalikku kõige värskemat toodangut.  Barcelonas on palju erinevaid turge. Barcelona turud on lõbusad ajaveetmise kohad, sest alati võid leida midagi erilist, mis oleks kas siis endale või kellelegi teisele heaks kingiks.  Turud annavad aimduse linnast, kus sa viibid. Allpool paremad Barcelona turud, mis müüvad toitu, kunsti ja kõike muud, mida võiks leida turult.

 

Toiduturud

 

Sant Anton
Ronda Sant Pau/Carrer Comte d’Urgell
Metro: Sant Antoni (Lilla Liin, L2)
E-L: 07:00 - 14:30; 17:30 - 20:30
R: 07:00 - 20:30

Turg on sarnane La Boqueriale. Sant Antoni on suurem ja turiste seal palju ei käi, aga ei ole mõistlik külastada seda turgu augustis, mis on Hispaanias puhkusekuu ja paljud letid on suletud. Turu keskel on pisike Tapase baar, mis on täis kohalike, kes ampsavad midagi. Pühapäeviti kella 08.00- 15.00 on  turuesisel raamatute ja müntide turg. Kõikide kollektsionääride unistus .

 

Mercat de Sant Josep/ La Boqueria
La Rambla de Sant Josep
Metro: Liceu, (Roheline liin, L3)
E-L: 08:00 - 20:30

Arvatavasti Barcelona kõige tuntum turg. Ideaalse asukohaga La Rambla ääres. Kui on soov leida heaks söögiks aineid, on see just sobilik paik, samas tore ka niisama läbi jalutamiseks, et prooviks maitsvaid palukesi osta. Leida võib värskeid valmistehtud salateid väsinud turistidele, sõna otseses mõttes värskeid, st. värskelt püütud ja veel liigutavaid krabisid/vähke, või terve lambapea! Loomulikult ei saa märkimata jätte magusa lette, mis meelitavad oma värvilisusega kohale kõik lapsed ja maiasmokad.

 

Fira Artesana
Placa del Pi
Metro: Liceu, (Roheline liin, L3)
Iga kuu esimene  reede ja laupäev

Kutsutakse ka Mee-turuks, sest kohalikud Kataloonia kasvatajad pakkuvad seal oma orgaanilisi tooteid. Tuntud oma kodus küpsetatud kookide ja meelõhnaliste juustude poolest.

Kunstiturud

 

Mercadillo de la Plaça de Sant Josep
Plaça de Sant Josep Oriol
Metro: Liceu, (Rohelin liin, L3)
Igal nädalalõpul

Pisike turg, mis pakub Kataloonia kunstnike teoseid, otse kiriku varjus. Tavaliselt ei ole müümas rohkem kui 15 kunstnikku, aga kaetud on kõik stiilid ja suurused ehk siis vesivärvidest õlivärvideni. Ja kellel on soov testida oma hispaania keelt, siis kunstnikud on alati valmis jutlemiseks.

Igal õhtul võib näha kunstnikke ka La Rambla lõunapoolses otsas.

Kirbuturud

 

Fira de Nautumismo
Plaça Reial
Metro: Liceu, (Roheline liin, L3)
Pühapäeviti: 10:00-14:30

Ei ole just tavapärane kirbuturg vaid kollektsionääride unelm, juhul kui kogutakse marke, münte jne. Soovitav on seda turgu just peale ametlikku lahtioleku aega külastada, sest kui politsei on läinud siestat pidama, siis kohalikud vanakesed toovad välja oma tõelised aarded.

Kui peaksite sattuma Avenue Portal de l’angel’ile, siis sealt leiab käsitöö müügipunkte, kust võib leida häid kingitusi, ilusat antiiki ja vanu ehteid.

 

Mercat Del Encants
Plaça de les Glories Catalanes
C. Dos de Maig, 186
Metro: Glories, (Punane liin, L1)
E, K, R, L alates 08:30

Üks Barcelona suurimaid ja armastatumaid kirbuturgusid. Seal müüakse kõike – vana ja uut. Samas on seal ka palju rämpstoodangut ja müügiletid võivad olla isegi mahalaotatud linal, millele laotatud kaubad, kus peab siis ise sobrama. Sellest hoolimata võib leida sealt täielikke aardeid.  Laupäevad on kõige rahvarohkemad päevad, seega kui soovid vaid läbi jalutada ei ole see kõige parem päev ja kui soovid leida midagi head tuleb kohale tulla varakult.

Antiigioksjonid on hommikuti kella 07.00, aga soovitav on minna turule peale 12.00, sest siis langetatakse müümata kaubal hindasid. Mööbel, mida müüakse eraldi hallis on erakordne ja tasuks pilk peale visata.  Müüjad eeldavad, et kliendid tingiksid.

 

Fira de Santa Llucia
P. de la Seu
Metro: Jaume 1 (Kollane liin, L4)
1- 24 Detsember
10:00-20:00 (varieeruvatel aegadel)

Barcelona Jõuluturg, kus müüakse kõike, mis on seotud jõuludega. Kaubad on väga omased Katalooniale ja nädalalõppudel on turg väga rahvarohke.  Turgu on peetud selles kohas alates 18ndast sajandist ja turul olevad kujud sümboliseerivad lootust ja õnne järgnevaks aastaks.

 

Mercat de la Concepcio
Metro: Passeig de Gracia, (Roheline liin, L3), või (Kollane liin, L4)
1.sept – 30.juuni
E: 08:00 - 15:00
T-R: 08:00 - 20:00
L: 08:00 - 16:00
1.juuli- 31 juuli
E-N: 08:00 - 15:00
R: 08:00 - 20:00
L: 08:00 - 15:00

1-31 august
E-R: 08:00 - 15:00

Tõuse üles ja nuusuta roose. Linna parim lilleturg, värviline ja magusalt lõhnav. Tore lihtsalt jalutada ja ringi vaadata ja kui oled väikestviisi aednik võid kohata lilli, mida ei ole enne näinud.  Samas kui on soov osta lilli, aga turg asub majutusest eemal, siis Las Ramblasel müüakse ka lilli.

 

Supermarketid

Barcelona supermarketid asuvad kõik linnast väljas. Linnas on praktiliselt igas kvartalis väike poeke, mille nimi on supermarket ja kust võib leida kõike vajaliku.

Aga suurimad supermarketid on

Carrefour(www.carrefour.es ); Mercadona (www.mercadona.es ); Comme Bio, Don Fang, Lidl

Kaupluste üldised lahtiolekuajad :
Avatud igapäev 10.00- 20.30 või 21.30 /suuremad poed ja keskused

Väiksemad poed avatud 10.00- 14.00 ja 16.30- 20.30

Mõned sealsed huvitavamad paigad:

• Barcelona 4 km rand Barcelonetast-Port Olimpic’uni
• Catedral La Seu (Gooti katedraal Barrio Gotic’i südames. Ehitus toimus 1298 – 15 sajandini.
• Eglesia de Santa Maria del Mar ( Püha Maarja auks püstitatud Gooti kirik.
• Picasso muuseum ( alates 14ndest eluaastast elas ja töötas Picaaso Barcelonas)
• Palau de la Musica Catalana ( kuulus konserthall, mis on ka hea Modernismi näide)
• Placa del Rei (Keskaegne väljak, mis annab aimu antiiksest Barcelonast. Avasta Roomaaegseid varemeid ja fragmente Barcino ajast)
• Placa Reial ( Kuninga plats Palmidega ääristatud plats kesk Barrio Gotic’ut. Restoranid ja kohvikud, mis on ümbritsetud Gaudi laternatega)
• Placa Sant Jaume ( Barcino aegne poliitiline keskus. Hetkel asuvad seal Barcelona juhtivad organid- Kataloonia valitust ja Barcelona Raekoda)

El Raval – ehk siis juudilinna osa nagu seda tänapäeval kutsutakse.  Raval on siiani säilinud keskaegne nimi Las Ramblasest vasemale poole jäävale linnaosale, kui seista seljaga mere poole. Lagunenud ja räämas majad-baarid on kõrvuti modernsete muuseumitega ja trendikate poodidega. Raval on traditsiooniline tööliste rajoon, mis on pidevas muutuses. Kunagi oli Raval vaene ja isegi ohtlik linnosa, mis on tänapäeval muutunud populaarseks oma keskse asukoha ja poodidega. Raval on ka koduks paljudele immigrantidele ja linnaosa multikultuurne atmosfäär annab Barcelonale võlu veel juurdegi. Mõned tänavad on teada ka kui Punaste laternate tänavad.

Ravali huvitavamad paigad:

• MACBA- Kaasaegse kunstimuuseum (www.macba.ee)
• Palau Güell (1886. Rikka krahvi Güelli palvel Gaudi poolt konstrueeritud mõisastiilis hoone,mis  erineks kõigist teistest naabruskonna hoonetest)
• Rambla del Raval ( Las Ramblase väike õde,mitte just nii põnev aga tasub jalutuskäiku)

Gaudi Barcelona

Antoni I Cornet Gaudi sündis Tarragona lähistel Reus’i linna 1852.aastal. Väga vähe on teada tema iseloomust, aga hoolimata sellest on kuulus arhitekt jätnud jälje oma elust. Tema „nägu“ on Barcelona. Kuigi Gaudi ei olnud oma eluajal eriti respekteeritud on tema ehitised siiani Barcelona uhkus.

Kuulsamad Gaudi ehitised:

• Casa Batllo(www.casabatllo.es)
• La Pedrera (ehk Gaudi Casa Mila. Korterelamu, mis oli Gaudi viimane hoone, enne kui ta pühendas end Sagrada Familia konstrueerimisele. Casa Mila sai valmis 1910. aastal. Eriti tähelepanuväärne on Casa Mila katus ja merelaine sarnane fassaad. 1996.aastal renoveeriti Casa Mila ja nüüd on seal muuseum, näitusesaal, Fundation Caixa de Catalunya ja korterid.
• Park Güell (Krahv Eusubi Güell oli Gaudi tööde austaja, aastal 1895 ostis Güell territooriumi, mis on vaatega Barcelonale ja soovis sinna ehitada Inglise stiilis aeda ja rohkem kui 60 hoonet. Gaudil paluti disainida üldkasutatavad kohad ja teistel arhitektidel hooned. Güelli plaan aga jäi visiooniks –vaid 3 maja 60nest ehitati. Barcelona linn ostis territooriumi ja aastast 1923 on tegemist pargiga, mis on väga maagiline. Gaudi elas aastaid ühes majas, mis on peasissekäigu ääres, mis on nüüd Gaudi majamuuseum. Soovitame Parc Güelli külastamist alustada pargi kõige kõrgemast kohast. Sinna pääsemiseks sõitke metrooga Vallcarca metroojaama, sealt edasi eskalaatoriga juba pargi kõige kõrgemasse punkti ja hakake siis allapoole tulema kuni jõuate draakoni purskaevuni ja „Hansu ja Grete“ majadeni.
• Sagrada Familia (http://www.sagradafamilia.cat/ ) Barcelona kuulsaim vaatamisväärsus. Kirik, mis on siiani lõpetamata ja loodetakse valmis saada aastaks 2030.

 

Las Ramblas (La Rambla)  Barcelona vast kõige kuulsam bulevard. Paljud ütlevad, et „ kas sa armastad seda tänavat või vihkad“ aga igatahes vaatamist on see väärt. Tänav on 2 km pikk ja asub keset linna jagades Ciutat Vella kaheks. Placa Catalunyast Barcelona sadamani.  Tänava moodustavad 5 ramblast: Rambla de Canaletes( Placa Catalunya poolses otsas olevad purskaevud, öeldakse, et kui sa oled Canalete purskkaevudest joonud, siis tuled tagasi Barcelonasse või igatahes paariks päevaks on kõhuviirus tagatud); Rambla de los Studios, millele järgneb Rambla de Sant Josep; Rambla de los Capuxinos, mida pigem kutsutakse Rambla de les Flores ja viimane osa on Rambla de Santa Monica. La Ramblase keskel olev jalakäijate tsoon on ideaalne kohtumispaik, või kauplejate ja tänavaesinejate vaatlemiseks. Ääristatud lugematute lindude ja lillede müügikioskitega.

Huvitavamad kohad Las Ramblasel:

• Mercat de La Boqueria (www.boqueria.info)
• Gran Teatre del Liceu (www.liceubarcelona.com, ehitatud 1847.aastal. Teater on 2 korda maha põlenud ja 2000. aastal ülesehitatud ja taasavatud.
• Monoment a Colom ( Christopher Columbuse ausammas Las Ramblase lõpus. Mereäärne mälestusmärk püstitati kui Columbus naases avastusretkelt Ameerikasse)
• Museu Maritim (www.museumaritimbarcelona.org)

Montjüic (Juudimägi)

Barcelona olulisimaid tähiseid. Suur 213 m suurune park, mis kõrgub sadama kohal ja on üks suurimaid turisti atraktsioone Barcelonas. Montjüic’il toimus 1929 EXPO ja 1992 aastal Olümpiamängud , mäeküljel  on olümpiamõõtudes bassein.  Soovitan mäkke  „ronimiseks“ metrooga sõita Para Leli ja sealt edasi funikulööriga mäetippu. Tagasitulek siis jalgsi mööda teed kuni Placa Espanyolini.

• Caixa Forum (www.ifbarcelona.com )
• Castell de Montjüic ( Montjüici kindlus, mis ehitati 18nda sajandi algul)
• Fundasio Miro (www.fundaciomiro-bcn.org )
• Palau Nacional & Museu Nacional d’Art de Catalunya (www.mnac.es )
• Pavello Mies van der Rohe (http://www.miesbcn.com )
• Poble Espanyol (www.poble-espanyol.com )

 

Parc Ciutadella - piirkond, kus barcelonalased käivad veetmas oma vaba aega ja seal toimub ka palju kultuuriüritusi. Asub Ciutat Vella lähedal. Park loodi 1860ndatel linnavaremetele. 1888 aasta EXPO toimumise tõttu on seal palju modernseid ehitisi. Pühapäeviti on park täis noori, kes musitseerivad, müüakse toitu ja riideid.

• Arc de Triomf ( Josep Vilaseca I Casanoves ehitas triumfikaare 1888 EXPO-ks.
• Cascade Fountain (Gaudi looming-suurejooneline purskaev)
• Llac (tehisjärv keset parki, millel saab paadiga sõita)
• Museu d’Art Modern (www.moma.org )
• Palau de la Ciutadella (Kataloonia Parlamendi hoone)
• Parc Zoologico ( www.zoobarcelona.com )

 

Tibidabo – „tibi dabo“ ehk kõik, mis ma sulle võin anda.  Sõnad, mis Kurat  ütles Jeesusele, kui keelitas teda Tibidabo mäelt end all kukutama. Tõesti, vaade Barcelonale, mis oleks kui peopesas, 542 meetri kõrguselt on ahvatlev.

Kohad, mida ei leia turistidele mõeldud raamatutest.

• Sant Pau del Camp ( Tõeline peidetud aare, mida paljud inimesed ei tea. Vanim Barcelona kirik- ainuke mis ei saanud kahjustada kodusõjas. „Püha Paul maakohas“ on Vana- Rooma kirik, ehitatud kivist ja näeb välja samasugune nii seest kui ka väljast-ei mingit kulda ega ikoone.
• Koht, mis asub küll kõigest eemal, aga kui muud vaatamisväärsused on juba nähtud siis jalutuskäik Horta Maze’s on huvitav.  Kujutab endast põõsastest tehtud labürinti.
• El Bosque de las Hadas ehk haldjate mets on Las Ramblasel asuv baar, kohe vahakujude muuseumi kõrval. See on tegelikult paik, mida peaks nägema - huvitavad vahakujud, kõverpeeglid, puud, mis oleks võetud kui Tim Burtoni filmidest ja kummaliseim deemonikunst, mida eales näinud oled.
• Placa Espanya purskkaevud- võlu purskkaevude tants värviliste tuledega muusikasse. Kui olete Barcelonas uurige, kas showd toimuvad ja millal. Kui Kataloonias on veenappus, siis on vesi purskkaevudes kinnikeeratud.

Kuningaloss – Palau Reial

Ehitatud aastal 1924 kuningas Alfonso XIII residentsiks. Kenad aiad, mis on sobilikud rahulikuks jalutuskäiguks. Lossis on kaks eriskummalist muuseumi- Dekoratiivse kunsti muuseum ja Keraamika muuseum, kus võib näha antiikset Aarablaste keraamikat kui ka Picasso ja Miro töid. Aastal 1997 toimus kuningalossis Kuningas Juan Carlose tütre Cristina pulm.

Nova Icaria- Olümpia sadama lähedal, alati rahvast täis kuldse liivaga. 3 rannabaari, 2 populaarset restorani promenaadil. Lähedal on Port Olimpic oma baaride ja restoranidega.

Bogatell-  2 korda nii pikk, kui seda on Nova Icaria rand, ideaalne tervisesportlasele (jooksurada, rulluisurada ja tee jalgratturitele). Kõrgemal asuv promenaad ei lase randa kosta autode müral, tekitades tunde nagu oleks linnast kaugel. Ei ole rannabaare, aga see eest 3 suurt restorani.

Mar Bella – Ciutadella Vila Olimpica metroojaamast umbes 20 minutit jalutada. Bogatelli kõrval olev rand, mis on Bogatellist eraldatud purjelaua- kooli ja keskusega, kust saab veel laenutada kajakke ja seal pilliroogude vahel on ka Barcelona ainuke nudistide rand. Lähedal on park, mis on heaks pikniku pidamise kohaks.

Barceloneta – kõige laiem ja pikem rand, mis on ääristatud Ameerika päraste söögikohtadega (pizza ja Tex-Mex) ja veel ka kataloonia restoran „Aqua“. See rand on populaarne kohalike seas ja seega on ka  rahvast täis ja kärarikas.

Kui sooviks on aga veeta rahulikumat päeva mereääres, siis pigem tasub hüpata rongi peale ja sõita pisut linnast välja, kus rannad  ja vesi on puhtamad. Esimesena peaks otsustama, kas sõita põhja või lõuna poole? Kohalikke jaoks on atraktiivsemad just põhjapool olevad rannad, sest need on ilusamad, sügavamad ja lained on kõrgemad. Lõunapoolsemad on aga laiemad, pikemad ja nende veetase on madalam, mis sobib paremini lastele.

Lõunapoolsed rannad Casteldefells- 5km pikkune rand umbes 15 minutilise rongisõidu kaugusel linnast. Rongijaamaks Platja de Casteldefells, kust randa on 50 meetrist. Sobilik lastele, olemas baarid, restoranid, kuna sinna on mugav ja kerge minna, siis tihti on see ka ülerahvastatud.

Rahulikumad rannad jäävad veel allapoole minnes Sitgesi poole. El Garraf (rongijaamaks Baixador del Garraf) rahulikum rand, baaride ja restoranidega.

Populaarsemad gei rannad on Fragata ja Ribera linnades ja seal on ka mõned nudistide rannad. Väga trendikad baarid ja restoranid, kus käiakse näitamas oma päevitusriideid, nagu kohalikud seda ütlevad.

Villanova rand on eelistatuim rand kohalike perede seas, sest kohe ranna kõrval on lastele suur park.

Põhjapoolsete randade miinuseks on kiirtee liigne lähedus.  Parim on minna edasi veel Badalona ja Mongati randadest, kuni jõuate Fecsa elektrijaamani San Adrias. Rongijaamaks on Octa.  Pika heleda liivaga rannariba, kus ka lastega peredel on palju tegemist, sest linnavalitsus korraldab tihti erinevaid atraktsioone, et turiste meelitada randa.

Kui te kannatate ligi 1 tunnilist rongisõitu, siis tasuks külastada ka San Pol’i randa. Vesi seal on kristallselge ja rannaküla on ümbritsetud roheliste nõlvadega.

Gooti kvartalis on mõnus niisama ringi “hängida”. Populaarne nii turistide kui taskuvaraste seas. Placa Reial on kohaks, kus on kõige rohkem tegevust öösiti.

El Born – üks trendikamaid piirkondi, täis trendibaare ja klubisid.

Mereääres Port Olympico - 2 suuremat diskoteeki ja pisikesi baare ja restorane. Turistideja noorte Barcelonalaste seas ülimalt populaarne.

 

L’Eixample – palju häid pubisid ja klubisid. Aribau ja Rosello tänavad on populaarsemad.

Avenue de Diagonali ja Maria Cubi tänavate vahel on piirkond, mis on kohalike poolt hinnas oma loungede ja ööklubidega.  Klubid Mas i Mas  ja Universal  (c/Maria Cubi 199 ja 182). Sissepääsumaksuta klubid.

Passeig de Gracia lähiümbrus on viimasel ajal muutunud üheks heaks kohaks, kus veeta õhtupoolik. Täis väikesi platse ääristatud baaridega. Placa del Sol, Virreina ja Ruis i Taulet on kohad, mida naudivad expatriat’id.

Tibidabo ja Montjüic on peened ja kallid, aga väärt igat senti , sest vaated linnale on võimsad kui tantsida terrassidel. Torres de Avila , La Terrazza ja  Discothèque - Poble Espanyoli lähedal- on kohad, kus käivad Barcelona kõige trendikamad trance-techno pidudel. Sissepääsumaks on 15€.

Ja Tibidabo mäel on Club Danzatoria ja Mirablau.

Paljud kohad, kus on elav muusika muutuvad diskoteekideks kella 01.30 ajal. Näiteks salsa kohad La Paloma c/Tigre 27, Buenavista c/Rosello 217.

Techno / House muusikat mängitakse enamikes Barcelona diskoteekides. Placa Reial’i lähedal on Jamboree, mis avatakse peale kella 02.00 või Tarantos. Sissepääsumaksud on 5- 8€.

Suborn (Calle de la Ribera, 18) ja Plastic on Paseo del Borne on 2 näidet paljudest El Born linnaosas.

Filmist “Kole Koiott” tuntud baar Coyote Ugli c/Villaroel 216 on heaks variandiks, kui soov lustida oma sõprade seltsis, vaadates “koiotte” tantsimas.

Mõned paigad, mis on “kohustuslikud” kui naudite hip-hop muusikat on Otto Suts c/Lincoln 15 Gracia piirkonnas  ja Razmatazz/The Loft c/Pamplona 88. Hiljuti avas ka klubi “Space” oma uksed c/Tarragona 141-147. “Space” on kuulus house muusikat mängiv  Ibiza klubi.

Toit

Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini.

Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado – tõlkes kalaoperett – kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-sherrikastmes.

Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse. 
Võiks ka teada, et tortilla on Hispaanias midagi hoopis muud kui mehhiko õhuke leib - nimelt on see hoopis lisanditega omlett, coca aga on kataloonlaste pitsale sarnanev panniroog.

Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meil, ning tšillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele.

Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast (villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales) ja mõnikord harva ka lehmapiimast (roncal).

Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistet churro’st , mis on parim vedela šokolaadiga ning mandlitest, munavalgest ja suhkrust valmistatud, lugematute variatsioonidega maiustust turrón.

Söögikohtades pakutakse rikkalikku valikut suupisteid üldnimetusega tapas. See on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele, sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsuse vorm sõnast on tapa, mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Endistel aegadel olevat söögikohtades olnud kombeks katta koos päikesepaistel sõpradega mõnusalt aega veetvatele külalistele serveeritav vein leivatükiga, millel ilutses soolane singi- või juustuviil. Kate oli mõeldud küll kaitseks kärbeste eest, kuid loomulikult tõstsid soolased suupisted ka jookide läbimüüki. Esialgu käis tapa joogiga tasuta kaasas, hiljem aga tuli selle eest hakata juba eraldi maksma.
Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 8–9 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök. Linnades on saanud kombeks käia ühest baarist teise ja maitsta erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamat söögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudes põske pista üks-kaks tapat.

Mõnikord pakutakse tapadena ka grillitud või suitsutatud krevette, friteeritud peenkala, väikesi salatiportsjoneid, täidetud oliive ja õhukesi rullikeeratud singiviile. Kuumadest tapadest on tuntuimad lihapallid, shampinjonid, kana- ja lambaliha.

Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilla de patata.

Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janu jook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri.

Mõned tüüpilisemad toidud söögikohtades:

• Pan con ajo e tomate ehk küüslaugu-tomatileib
• Pan de ajo ehk küüslauguleib
• Alioli ehk küüslaugumajonees

Paella (hääld. paeijja) oli algselt kalurite õhturoog, milles kasutati ära müümata jäänud kaup ning lõunaeine riisijäägid. Paella on hispaania köögi uhkus, mille klassikaline variant paella valenciana sisaldab ohtrasti mereande - krevette, rannakarpe ja muud taolist. Hispaania paella peab tingimata olema küpsetatud puuküttega pliidil erilisel suurel pannil, millega roog ka lauale tuuakse.

• sardinas en adobo ehk marineeritud kala
• gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp)
• sobrasada (pikantne vorst)
• sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad)
• cocamallorquina (pitsasarnane suupiste),

Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Flan- magus karamelli-piima tarretis.

Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).

Vein

Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine, mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha, mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso).  Eriti armastatakse seda anglosaksi maades.

Hispaania cava ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistesse piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.

Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapastega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt.

Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid.

Kuna hispaanlased leiavad ammendamatuid energiavarusid oma lõbuotsingute rahuldamiseks, viib nende tohutu võime lõbutseda selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõigi muude asjade üle. Mis tähendab, et nad muudavad kogu aeg meelt. Planeerimine ei mängi nende elus mingisugust rolli. Ainus asi, mida hispaanlaste puhul ette võib näha, on nende ettenägematus.

Hispaaniat külastades ei saa käituda vana hea nõuande järgi: ``Kui oled Hispaanias, käitu nagu hispaanlased``, sest keegi ei tea, mida nad järgmiseks ette võtavad.

Individualismo- eneseusaldus, mis on hispaanlase iseloomu alustugi - viib selleni, et ükski hispaanlane ei taha ohverdada raasugi oma isiklikest huvidest üldise heaolu tarbeks. Seepärast ei piinle nad ka kunagi süütunnete käes ega talu vähimatki kriitikat, ehkki teistele inimestele paiskavad nad süüdistusi otse näkku ega mõtlegi vabandada.

Hispaanlased pole auahned, kadedad ega kergesti mõjutatavad ning isiklike küsimuste peale kehitavad nad tõenäoliselt vaid õlgu, andes sellega mõista, et vastus pole oluline.Säärane suhtumine võib teinekord ärritada, kui küsite näiteks raudteeametnikult, millal väljub järgmine rong Madriidi.

Aeg on hispaanlastele muidugi absoluutselt tähtsusetu, sest see tähendab vabaduse piiramist ja vabaduse piiramine tähendab vaieldamatult lõbutsemise kitsendamist.

Oluline sõna, mis tuleb meelde jätta, on mañana (mida tavaliselt saadab õlakehitus) ja see tähendab 'homme' või 'millalgi homme' või 'ülehomme' või 'ülejärgmisel päeval' või 'järgmisel nädalal', 'ülejärgmisel nädalal', 'järgmisel kuul', 'vahest millalgi järgmisel kuul', 'järgmisel aastal', 'võimalik, et järgmine aasta', 'hiljem', 'millalgi', 'mitte kunagi', 'ei iialgi'.

Tervitamine.

Inimeste omavaheline suhtlemine Hispaanias on ilmselt kõige mitteametlikum kogu maailmas. Ehkki keeles on olemas viisakas usted (teie) ja omamehelik  tu (sina), jäetakse esmatutvumisel usted sageli ära, kuna keegi ei viitsi jännata formaalsustega. Võõramaalastele võib küsimus, kumba sõna kasutada, kujuneda probleemiks, sest kui öelda usted sarkastilise tooniga, võib see mõjuda solvavalt - nii antakse mõista, et kõnetatu käitub ninakalt.

Teisalt ei saa vanu daame kõnetada sõnaga tu, nagu see on sobimatu ka tähtsate isikute puhul. Aga kui teha säärane viga, et liikluspolitseinikult mõnd teenet välja nurudes talle usted öelda, võib see lõppeda parkimistrahviga, ehkki teil ei pruugi autot üldse ollagi.

Kellegi kõnetamine sõnadega don või doña on lugupidamise märk. Akadeemikute, arstide, advokaatide ja teiste spetsialistide poole pöördutakse sõnaga don ( Juan, Diego, Quixote), kuna see on seda sorti tiitel, mida kasutatakse ainult härrasmehe või daami nime ees.

Hispaania mehed on kavalalt sisse seadnud traditsiooni, mille kohaselt naisele kätt andes tuleb teda suudelda kummalegi põsele. Tutvused kodus, tänaval, kohvikus, restoranis või kus iganes venivad seetõttu veelgi pikemaks kui Prantsusmaal ( kus kulub vähemalt tund, et suruda kätt igaühel, kes on silmapiiril), sest mehed suudlevad naisi, naised suudlevad naisi, lapsed suudlevad lapsi, tädid suudlevad onusid, onupoegi, vanaisasid, vanaemasid, kokka, varast, mehe naist, naise armukest.

Ja seda kõike vaid sellepärast, et üldiselt on hispaanlased seltsivad ega varja oma tundeid. Neile meeldib kohtuda uute inimestega, vanade inimestega, vanade sõpradega, uute sõpradega - ja selleks otstarbeks määravad nad pidevalt kokkusaamisi hommikukohviks, eineks, pärastlõunakohviks, lõunaks, hilisõhtukohviks, hilisöiseks kohviks.