Erutav Amsterdam

Amsterdamis on suur valik kultuurialast tegevust, palju võimalusi vaba aja sisustamiseks ning hästi toimiv ühistranspordisüsteem. Samas ei ole Amsterdam ei elanike arvu ega pindala poolest eriti suur ning tänu sellele on ta suhteliselt rahulik ja liikluse poolest vaikne linn. Amsterdamis ei ole ükski sihtpunkt kunagi liiga kaugel.

Suur osa Amsterdami linnast ning selle ümbrusest asub muide allpool merepinda ning kui näiteks maasse auk kaevata, täituks see momentaalselt veega. Seda maa-ala takistavad merre uppumast nii inimeste loodud tammid kui ka looduslikud luited.

Amsterdamis on suur valik kultuurialast tegevust, palju võimalusi vaba aja sisustamiseks ning hästi toimiv ühistranspordisüsteem. Samas ei ole Amsterdam ei elanike arvu ega pindala poolest eriti suur ning tänu sellele on ta suhteliselt rahulik ja liikluse poolest vaikne linn. Amsterdamis ei ole ükski sihtpunkt kunagi liiga kaugel.

Suur osa Amsterdami linnast ning selle ümbrusest asub muide allpool merepinda ning kui näiteks maasse auk kaevata, täituks see momentaalselt veega. Seda maa-ala takistavad merre uppumast nii inimeste loodud tammid kui ka looduslikud luited.

Linn kasvas tänu kaubandusele Hansa Liidu linnadega kiiresti ning oli 16. sajandil juba Hollandi suurim.

Amsterdami hiilgeaeg kuulub 17. sajandisse, mida kutsutakse Hollandi Kuldajaks. Linn oli siis oma rikkuse ning võimsuse tipul. Sellest perioodist pärinevadki Amsterdami kanaleid ääristavad villad, mis kuulusid rikastele kaupmeestele. Samuti oli kõrghetk saabunud Hollandi kunstis – Rubens, Frans Hals, Vermeer, Jan Steen, rääkimata Rembrandtist – on kõik nimed sellest sajandist.

Alates 18. sajandist kaotas Holland enamuse oma kaubanduslikust mõjujõust Suurbritanniale ning sajandi lõpul okupeeriti Madalmaad lisaks ka veel prantslaste poolt, mis kaubanduse allakäiku kiirendas. 1850-ndatest alates hakkas Amsterdami kaubandus siiski paranema ning tööstuse ja raudteevõrgu areng aitas sellele kaasa. Ka ühendas uus kanal Amsterdami otse Põhjamerega, tuues linna kaubanduslikele sidemetele lisa.

20. sajand tõi endaga kaasa Teise Maailmasõja, mille tõttu Amsterdam omajagu kannatas. Linna elanikest kaotas 10 % elu ning karmi perioodi jääb mälestama näiteks juudi päritolu tüdruku Anne Franki kirjutatud päevik perekonna varjumisest Amsterdamis sõja ajal.

1960-ndatel sai Amsterdamist üks kogu Läänt tabanud protestiliikumiste ning uute kultuurivoolude keskpunkte. 1970-ndatel siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ning mõningad linnaosad tühjenesid, seda üritatakse nüüd uute linnaplaneeringutega tasakaalustada. Kokkuvõttes kujutab Amsterdam endast tänapäeval multikultuurset linna, kus põimuvad kultuurid üle maailma.

30.aprill – kuninganna sünnipäev, pangad ja poed suletud, see-eest toimuvad tänavapidustused
4.mai – Teise Maailmasõja mälestuspäev
5.mai – Vabanemispäev
20.mai – Taevaminemispüha, kõik poed-pangad suletud
Nelipühad (liikuv püha) – kõik poed ja pangad suletud
5.detsember – Sinterklaas, Püha Nikolause sünnipäeva eelõhtu, poed suletakse varakult, pereringis vahetatakse kingitusi ja salme
25. ja 26.detsember – jõulupühad, kõik poed suletud

Amsterdami ühistransport
Amsterdamis on suhteliselt odav, kuid efektiivne ühistranspordisüsteem, mis ringleb peamiselt Keskvaksali ehk Centraal Stationi ümber. Sealt algavad nii metrooliinid kui bussi-ja trammiliiklus. Hollandi ühistranspordis toimib niiöelda strippenkaartide süsteem, s.t. ostetakse pikk piletiriba (15 piletit), mida siis vähehaaval vastavalt vajadusele pruugitakse. Linn on jagatud tsoonideks ja vastavalt tsoonile tuleb tembeldada kaks, kolm või enam riba.
Kasulik on teada, et Amsterdamis liiklevad ka ööbussid, mis on peatustes tähistatud kollasega.
Metroo ühendab Amsterdami kesklinna äärelinnajagudega. Praegu on liine 4, kuid rajamisel on uued metrooliinid.

I Amsterdam Card
Sellega saab tasuta sõita trammis, bussis ja metrooga ning lisaks külastada 40 muuseumit tasuta ning 50 muuseumit allahindlusega.

Kokku võib Amsterdami rohkem kui 10 000 ostukohta jagada kolme kategooriasse – suured tuntud kaubamajad nagu näiteks kesklinna Bijenkorf ja Magna Plaza, iseseisvad tuhandele erinevale valdkonnale pühendatud poed, ning turud. Spetsiaalseid poode, mis pühendatud ainult ühele kindlale kaubaartiklile, leidub lõputult.

Neljapäeviti on Amsterdamis ostuõhtu ning siis on enamus poode avatud kauem kui harilikult, kuni 21.00-ni. Kesklinnas on suurem osa kauplusi avatud ka pühapäeviti.

Kaubamajad

Nii Amsterdami elanike kui ka turistide seas on tuntumaid ostukeskusi peaväljaku Dami ääres asuv Bijenkorf (mille nimi tähendab hollandi keeles mesilastaru) ning Dami kuningapalee taga ajaloolises hoones asuv Magna Plaza. Populaarsed on nad nii neis pakutava kvaliteetse ja universaalse kaubavaliku kui ka hea asukoha tõttu täitsa linna keskuses.
Magna Plaza asub endises peapostkontori hoones, mis on hiilgavalt restaureeritud ning pakub peamiselt disainertooteid ja luksuskaupu, kuid nagu juba mainitud, on kaubavalik nendes suurtes kaubakeskustes lai ning osta võib praktiliselt kõike. Magna Plazat võib oma tasemelt võrrelda ehk Londoni Harrod’si kaubamajaga.
Teine suur kaubakeskus on Kalverstraatil asuv Kalvertoren. See mitmekorruseline kaubamaja on pigem eri sorti kaupluste kogum ja kaubavalik on samuti lai, kontoritarvetest kodukaupadeni, kuigi suurem osa poode on siiski riidepoed. Kaubamajas leidub mitu kohvikut, kus shoppamisest väsinud jalgu puhata ning ostukeskuse ülemisel korrusel asub suurepärane klaasist vaateplatvorm ümbritseva linna imetlemiseks.

Peamised ostutänavad

Juba mainitud Kalverstraat algab kohe Dami väljakult ning sealt sobib seega alustada ostutänavatega tutvumist. See tänav on tõepoolest pühendatud ainult poodidele. Tänu äride koondumisele ühele tänavale on Kalverstraat väga populaarne ostukoht kohalikegi seas.
Leidsestraat on Kalverstraati naabertänav ja ehk Amsterdami kosmopoliitseima õhkkonnaga tänav.
P.C.Hooftstraat on Amsterdami disainerkaupluste tänav ning näeb välja nagu väike Milano. Seal asuvad kõikide endast lugu pidavate moeloojate esinduskauplused. Nimed nagu Armani, Gucci, Cartier, Louis Vuitton ja Prada on vaid väike valik sellel tänaval leiduvast. Ja isegi kui rahakott just puuga kaelas ei ole, on ikkagi huvitav selle tänava vaateaknaid silmadega hinnata.
Haarlemmerstraat , mis asub vanas töölisklassi linnajaos, on koduks lugematutele kauplustele, pubidele ja lõbustusasutustele. Sellel tänaval võite teha mitte ainult igapäevaeluks vajalikke oste, vaid täita ka oma erisoove.
Nieuwendijk on Kalverstraati pikendus, mis täidetud veidi kallima klassi poodidega. See tänav on eriti populaarne oma rõivapoodide poolest.
9 tänavakest (De Negen Straatjes) on kanaliteringe ühendava üheksa tänava kogumik, mis moodustavad huvitava ostupiirkonna. Nende tänavate hulka kuuluvad näiteks Wolvenstraat., Runstraat ja Huidenstraat. Seal asuvatest eksklusiivsetest poekestest saab osta riideid (nii uusi kui ka second-hand), kalliskive, ehteid, kingi, juustu, valgusteid, pagaritooteid, antiikesemeid ning kunsti.

Suveniirid

Suveniiripoode asub loomulikult kõikjal kesklinnas, enamjaolt teel Centraal Stationist ehk Keskvaksalist kuni Dami väljakuni ning eelpoolmainitud ostutänavatel. Põhiline tõmbenumber on sinine Delfti linnast pärit hollandi portselanikunst, millest võib leida pea kõiki mõeldavaid esemeid, aga kuulsad on ka hollandi puukotad, mida võib samuti leida kõikmõeldaval kujul, isegi pehme ja karvasena. Leidub ka kauneid maalitud Amsterdami vaateid ning loomulikult igasugust temaatilist träni, Amsterdami vaadetega välgumihklitest kanepimaitseliste kompvekkideni. Palju huvitavaid asju müüakse ka Leidsepleini kandis iseseisvate tänavakaupmeeste poolt ning tihti on see odavam kui poodides pakutu, olles samas ehtne käsitöö.

TurudAlbert Cuypmarkt on Amsterdami hinnatuim igapäevaesemete turg, kus müüakse riideid, kosmeetikat, mänguasju, suveniire ja kunsti, eelkõige tasub sinna aga minna kohaliku käsitöö, lillede, lihatoodete, puuviljade, hollandi juustu ning muude toiduainete nimel. Turg asub Muuseumiväljaku lähedal pea kogu Albert Cuypstraati pikkuses, moodustades Amsterdami suurima turu. Tasub meeles pidada, et puu- ja köögiviljade hinnad kukuvad turgudel tihti enne turu sulgemist madalamale. Avatud esmaspäevast laupäevani 9.00 – 17.00.
Waterloopleini turg on maailmakuulus kirbuturg. See turg on populaarne nii turistide kui kohalike seas ning seal müüakse nii mööblit, kollektsionäärikaupa, majapidamistarvikuid kui riideid, aksessuaare ja muusikat. Avatud esmaspäevast laupäevani 9.00 – 17.00.
Bloemenmarkt ehk Lilleturg asub Singeli kanali ääres, Konigspleini ja Muntpleini vahel. See on ainulaadne turg, kuna osa kaubitsemisest võtab aset paatides. Kuulsaid hollandi tulpe on just siit võimalik kaasa osta. Avatud iga päev 9.00 – 17.00.
Boekenmarkt ehk Raamatuturg leiab Spui (hääldatakse spau) väljakul aset igal reedel 9.00 – 18.00.
Dappermarkt on teine hea üldkaupade turg ning pakub kaupa apteegitarvetest ja sukkadest maasikate ja pähkliteni. Dapperstraat, avatud esmaspäevast laupäevani 9.00 – 17.00.
De Looieri antiigiturg pakub võimalust hankida huvitavaid antiikesemeid tõeliste turuhindadega, kuid seal on huvitav ka niisama ringi vaadata. Asukoht: Elandsgracht, avatud esmaspäevast kolmapäevani 11.00 – 17.00, neljapäeviti 11.00 – 21.00, laupäeviti 9.00 – 17.00.
Noordermarkt on samuti üldkaupade turg ja asub maalilises Jordaani kvartalis kesklinna kanalitepiirkonna ääres samanimelisel tänaval. Avatud esmaspäeviti 9.00 – 16.00 (üldkaupade turg), laupäeviti 9.00 – 16-00 (orgaanilised tooted, hommikuti linnuturg).

Supermarketid
Kesklinnas asuvad peamiselt Hollandi supermarketiketi Albert Heijni poed. Need tunneb ära sinise logo järgi ja kaubavalik on neis lai, hinnad keskmised. Avatud on need harilikult 8.00 kuni 20.00, seda ka pühapäeviti, kuigi need lahtiolekuajad ei kehti kõikides harukauplustes. Seal müüakse ka õlut-veini ja kodukaupu, kuid mitte eriti kontoritarbeid.
Teine hollandi supermarket on Dirk van den Broek, mis on odavam, kuid siiski kvaliteetne.
Amsterdamis on ka kettide Lidl ja Aldi supermarketid, kuid ehkki nende hinnad on odavamad, on kaubavalik madalama kvaliteediga ja väiksem. Ka ei asu need eriti kesklinnas, vaid rohkem linna äärealadel ja elamupiirkondades.

Kaupluste üldised lahtiolekuajad :
Tööpäeviti 9.00 – 18.00
Laupäeviti 9.00 – 17.00
Pühapäeviti kesklinnas 12.00 – 18.00, mujal tihtilugu suletud.

Maaliliseimad on Kanaliteringi (Grachtgordel) moodustavad kanalid Singel, Herengracht, Keizersgracht ning Prinsengracht, mis ümbritsevad kogu vanalinna ja algavad kuningalossi tagant. Nagu isegi arvata võite, tähendab sõna gracht just nimelt kanalit. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Kui seista Keizersgrachti ja Reguliersgrachti nurgal asuval sillal, võib näha kokku 15 silda, nii on koha nimeks saanud Viieteist Silla Sild. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, sest tänavavalgustus on Amsterdamis hämar ja vanaaegsed tänavalaternad peegelduvad tänavasillutiselt. Ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega.

Jordaan
Linnaga tutvumist on hea jätkata Jordaani kvartalis, mis algab peale Prinsengrachti. See kunagine töölisklassi linnaosa, mida peeti tollal liiga rohmakaks, et mahtuda elegantsesse kanaliteringi, on kuulus imeõdusa atmosfääri ning kaunite rohelusse uppuvate kanalimajakeste ja õuede poolest. Linnaosa nimi, muuseas, arvataksegi olevat tuletatud prantsusekeelsest sõnast jardin, mis tähendab aeda. Tänapäeval on linnaosa hinnatud piirkond ning pulbitseb poekestest ja pubidest, mis pikitud pisikeste piklike majade vahele. Üks ilusamaid siseõuesid kannab nime Karthuizershofje (Karthuizerstraat 21-131). Üks kaunimaid kanaleid Jordaanis on Reguliersgracht. See on piltilus kanal teda ääristava rahuliku tänava, kanalisse pargitud paatide ning kõikvõimalikesse kohtadesse kinnitatud jalgratastega.

Pargid ja rohelus
Rohelust jätkub Amsterdamis ka Jordaanist väljapoole. Tuntud oaasid keset linnamelu on nn. hofjes, mis on endiste kinniste vaestemajade sisehoovid. Asutatud 17. sajandil, olid need mõeldud sotsiaalselt vähekindlustatud inimestele. Ehkki hoove ümbritsevad majad toimivad ka tänapäeval, on nad nüüd populaarsed noorte, näiteks üliõpilaste seas. Hoovid on aga endiselt vaiksed jalutuskohad, ehkki nüüd võivad sinna siseneda ka turistid ja teised linnaelanikud.

Üks tuntumaid hoove on Begjinhof, mis asub Kalverstraati ning Nieuwezijds Voorburgwali vahel. See asutati 14.sajandil vaga nunna poolt naiste varjupaigana, nüüd on aga avatud külastajatele, ehkki hoovi ümbritsevates majades pole tänini lubatud meesterahvastel elada.

Amsterdami keskpark kannab nime Vondelpark ning on suurepärane koht, kus veidi ringi jalutada ja lõõgastuda. Kohalikud on pargi üle sama uhked kui New Yorki elanikud Central Parki või londonlased Hyde Parki üle. Amsterdami suurima pargi kujundas inglise stiilis L.D.Zocher ning see avati 1865. aastal. Park asub kiviviske kaugusel Museumpleinist ning algab Leidsepleini juurest. Pargis on tiigid, kohvikud, vabaõhulava ning ta on koduks ka Hollandi Filmimuuseumile, suursugusele vanaaegsele hoonele, mille õuel vabaõhukohvik. Kui veab, võite parki äärestavatel iidsetel puudel lendamas näha kohalikke metsikuid papagoisid, kes oma kädistamisega pargi rahu rikuvad.

Dam ja kuningaloss
Üks Amsterdami keskpunkte on vaieldamatult Dami väljak ning sellel asuv kuningaloss. See väljak on kõigi Amsterdamis toimuvate tähtsamate sündmuste asukohaks ning seega on tal ajalooline taust. Väljaku ääres asuv 17. sajandi klassitsistlikus stiilis kuningaloss oli aga algselt hoopis raekoda ning fassaadil asuvad kaunistused kujutavad linnavalitsust. Alates 1830 kasutatakse lossi kuningalossina. Lossi pääseb suviti ka sisse ja selle sisustus on vaatamist väärt, kuna see on märksa luksuslikum kui hoone välisilme. Hollandi kuninganna resideerub alaliselt küll mitte selles lossis, vaid hoopis Haagis ning elab Dami lossis siis, kui asjatoimetused teda Amsterdami toovad. Lossiesine väljak on tänapäeval üle külvatud turistidest ning sadadest tuvidest. Väljaku keskel asub Dami monument ning väljaku külgi ääristavad välikohvikud, hotellid ning kaubamajad.

Nieuwmarkti Hiinalinn
Nieuwmarkt Amsterdami vanalinnas on hiinlaste piirkond. Seal asub terve hord hiina restorane, suupistebaaridest idamaiste lossideni, üks restoran on koguni koopia Hong Kongi kuulsast ujuvast restoranist. Piirkond on täis hiina poekesi ja supermarketeid ning seal asub isegi hiina meditsiinikeskus. Nieuwmarkti keskel asuv Waagi hoone on vana linnavärav ning ehitati 1488. aastal, olles seega Amsterdami vanimaid ehitisi. Selles asub tänapäeval restoran, kuid hoone on külastajatele avatud ka kui ajalooline vaatamisväärsus.

Punaste laternate piirkond
Holland on kuulus legaliseeritud prostitutsiooni poolest ning enamik prostituute Amsterdamis reklaamib oma kehavõlusid just nimelt selles piirkonnas, mis jääb Amsterdami vanalinna sisse Nieuwmarkti ümbrusse. Tänapäeval on punaste laternate asemel küll pigem roosad neoonlambid, mis pisikesi steriilseid aknataguseid tube valgustavad, kuid needki ja nende asukad meelitavad ligi suurel hulgal huvilisi. Enamus selles piirkonnas jalutajaid on lihtsalt uudistavad turistid, kes tahavad näha, mis seal toimub. Prostituute pildistada siiski ei tohi. Roosad aknad ning temaatilised poed moodustavad huvitava kontrasti piirkonna maaliliste kanalite ning vanade majadega, ning õhtuti on piirkonnas melule vaatamata kaunis turvaline, ehkki pisut ettevaatlikum olla ei tee kahju.

Amsterdami muuseumid
Muuseumide poolest on Amsterdam Euroopas esirinnas, seda nii nende arvukuse kui sisu poolest. Piisab, kui öelda, et igaühele leidub raudselt midagi. Enamus muuseume asub kesklinnas ning juurdepääs neile on lihtne.

Rijksmuseum – Riiklik Kunstimuuseum
Jan Luijkenstraat 1, Museumplein.
Avatud iga päev 09.00- 18.00. 1. jaanuaril suletud. 
Rijksmuseum (hääldatakse “Raiksmuseum”) on Amsterdami suurim ja kuulsaim kunstimuuseum. Ta on koduks nii Hollandi kuulsamate meistrite loodud maailmakuulsatele maalidele, keraamikale ja skulptuuridele kui ka Hollandi õitseajast pärinevale käsitööle. 
Suur osa muuseumihoonest oli kuni 2008. aastani renoveerimisel. Muuseumi väljapaneku paremik algab Rembrandti kuulsast maalist “Öine vahtkond” ning jätkub 400 meistriteosega selliste kunstnike poolt nagu Johannes Vermeer, Jan Steen, Frans Hals ja paljud teised.

Van Goghi Muuseum
Paulus Potterstraat 7.
Avatud iga päev 10.00- 18.00, reedeti 10.00- 22.00. 1. jaanuaril suletud.
Van Goghi muuseum keskendub ühe kuulsaima hollandi kunstniku Vincent Van Goghi ning tema kaasaegsete loomingule, seega 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse kunstile. Muuseumis asub maailma suurim Van Goghi tööde kollektsioon – üle 200 maali, 500 joonistuse ning 700 kirja, lisaks Van Goghi enda jaapani graafika kollektsioon. Muuseumi peahoone on koduks püsikollektsioonile, Museumpleini ehk Muuseumiväljaku poolses näitustetiivas toimuvad aga erinevad 19. sajandi kunsti väljapanekud.

Rembrandthuis – Rembrandti Majamuuseum
Jodenbreestraat 4-6.
Avatud esmaspäevast laupäevani 10.00- 17.00, pühapäeviti ning pühade ajal 13.00- 17.00.  1. jaanuaril suletud. 
Selles 17. sajandist pärit majas elas ning töötas 1639 kuni 1658 Hollandi kuulsamaid maalikunstnikke Rembrandt Hermesz Van Rijn. Maja on taastatud tolleaegse sisustuse ning miljööga ning seal asub ka kollektsioon Rembrandti ning tema õpilaste ja kaasaegsete töid. Samas korraldatakse ka erinäitusi.

Stedelijk Museum
Oosterdokskade 3-5.
Avatud iga päev 11.00- 18.00. 1. jaanuaril suletud. 
Stedelijk Museum (hääldatakse “Steidelik Museum”) on Amsterdami tähtsaim kaasaegse ja moodsa kunsti muuseum. Praegune muuseumihoone asub Centraal Stationi lähedal kaide ääres. Muuseum asub hoone teisel, kolmandal ja üheteistkümnendal korrusel üle 5500 m 2 suurusel näitusepinnal. Kollektsiooni hulka kuuluvad maalid, skulptuurid, joonistused, fotod, graafiline disain, tööstuskunst ning uue meedia installatsioonid. Stedelijk Museum on ennekõike tuntud meeldejäävate näituste poolest, mis keskenduvad nii kuulsate kunstnike retrospektiividele kui ka väiksematele noorte kunstnike grupeeringutele.

Nemo – Amsterdami Teaduskeskus
Oosterdok 2.
Avatud teisipäevast pühapäevani 10.00- 17.00, esmaspäeviti vaid koolivaheaegadel. Suletud 1. jaanuaril, 30. aprillil ja 25. detsembril. 
See laevakujuline hiidhoone, mis kujutab endast interaktiivset teaduskeskust, asub Stedelijk Museumi lähedal, samuti kaidepiirkonnas vee ääres. NEMO on Hollandi suurim teaduskeskus, mis pakub seiklusi teadusmaailmas nii lastele kui täiskasvanutele. Võib öelda, et need seiklused toimuvad kujutlusvõime piirimail. Näiteks võite reisida läbi inimmõistuse, üritada füüsikaseadusi painutada, kujutiste, tekstide ning veebilehtedega eksperimenteerida, siseneda rakkudesse, geenidesse ning DNA struktuuri. Seega on enda valida, millega päeva sisustate, võimalusi on enam kui küll. NEMO asub IJ-kanalialuse tunneli ääres ning hoone katus kujutab endast ainulaadset terrassi, millel saab suviti patseerida ning suurepärast linnavaadet nautida.

ARCAM – Amsterdami Arhitektuurikeskus
Prins Henrikkade 600.
Avatud teisipäevast laupäevani 13.00- 17.00. Suletud esmaspäeviti, pühapäeviti ning pühade ajal. 
Amsterdam kujutab endast Euroopa arhitektuuri pärli, kus uus ja vana arhitektuur on orgaaniliselt kokku sobitatud ning tänu linna inimsõbralikele mõõtmetele on see kõik ka kergesti haaratav. Seda kõike aitab avastada ARCAM. Arhitektuurikeskus asub Centraal Stationi lähedal kanali ääres ning kujutab endast arhitektuuri- ja maastikukunstialase info ning näituste keskust. Hoone ise oma elegantselt lookleva fassaadiga on juba moodsa arhitektuuri vaatamisväärsus ning selle autoriks on noor hollandi arhitekt René Van Zuuk. ARCAM-is korraldatakse aastaringselt arhitektuurialaseid näitusi ning spetsiaalne infokeskus jagab huvilistele informatsiooni Amsterdamis asuvate väljapaistvamate arhitektuurisaavutuste asukoha ning tausta kohta.

FOAM – Amsterdami Fotograafiamuuseum
Keizersgracht 609.
Avatud iga päev 10.00- 17.00, neljapäeviti ja reedeti 10.00- 21.00. 1. jaanuaril suletud. 
FOAM asub Amsterdami vanalinna ajaloolise kanalitevõrgustiku ääres ning sisaldab väljapanekuid igat tüüpi fotokunsti kohta. Muuseumis vahelduvad teatud aja tagant väiksemad noorte fotograafide töid kujutavad näitused ja suuremad kuulsate fotograafide tööde kollektsioonid. FOAM pakub ülevaadet mitte ainult Hollandi, vaid kogu maailma kaasaegse ja ajaloolise fotokunsti kohta.

Artis – Amsterdami Loomaaed ja Zooloogiamuuseum
Plantage Kerklaan 38-40.
Avatud iga päev 09.00- 17.00, suvel 09.00- 18.00. Juulis ning augustis laupäevaõhtuti kuni 22.00. 
Artis on Hollandi vanim loomaaed ja asub täitsa Amsterdami kesklinnas. Loomaaed on mõnus vaikne nurgake keset linnamöllu. Lisaks tuhandetele loomaliikidele kogu maailmast kujutab Artis endast ka skulptuuriaeda, kus võib jalutada ajalooliste monumentide ja kujundatud aedade keskel. Loomaaial on akvaarium, milles asub nii korallriff, mangroovitihnik kui ka Amsterdami kanal. Samuti võib külastada planetaariumi, geoloogiamuuseumi, zooloogiaalast väljapanekut ning konservatooriumi. Artis aitab ka kaasa ohustatud liikide ning loodusalade säilitamisele.
http://www.iamsterdam.com/en/placestogo/artis-zoo/6494170b-dc9d-4b7f-a99b-c97bc57aa47d

Tropenmuseum – Troopikamuuseum
Linnaeusstraat 2.
Avatud iga päev 10.00- 17.00; 5., 24. ja 31. detsembril 10.00- 15.00, suletud 1. jaanuaril, 30. aprillil, 5.mail ja 25. detsembril. 
Troopikamuuseum on Hollandi kõige huvitavam antropoloogiamuuseum. Selles muuseumis võite rännata läbi aja ning maailma. Tutvute kõikvõimalike inimkultuuridega ning saate osa igapäevaelust troopikas, nuusutate minevikuhõngu, mis veel tänapäevani tunda ning näete, kuidas minevik tänapäeva on mõjutanud. Muuseum asub ilusas ajaloolises hoones ning seal on kaheksa püsiväljapanekut. Väljapanekud kujutavad endast nii väärisesemeid kui igapäevatarvikuid troopilistest maadest. Neid kasutanud inimeste elu illustreeritakse interaktiivsete näidistega. Lisaks toimub alati ajutisi näitusi visuaalse kunsti ja fotograafia vallas. Hiljutisim väljapanek räägib näiteks Hollandi koloniaalajaloost ning Kaug-Idast. Troopikamuuseum on, muide, väga huvitav ka lastele.

Museum Van Loon
Keizersgracht 672.
Avatud esmaspäeviti, reedeti, laupäeviti, pühapäeviti ja pühade ajal 11.00- 17.00. Suletud teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti, 1. jaanuaril, 30. aprillil ja 25. detsembril. 
Van Looni muuseum on ainulaadne selle poolest, et annab teile võimaluse heita pilk kanaliäärsesse villasse, mis muidu on avalikkusele suletud. See kanalimaja pärineb 1672. aastast ning avati laiemale avalikkusele 1973. aastal, et näidata, kuidas käib elu Amsterdami kanaliäärses villas. Tegelikult kujutasidki need majad omal ajal endast poolavalikke asutusi, kuna olid mõeldud äri tegemiseks ning külaliste vastuvõtmiseks, seega alumine korrus oli avalik, pere elas aga teisel korrusel. Maja taga asus aga aed. Van Looni majas on pikka aega elanud üks ja seesama perekond ning kasutanud maja külaliste vastuvõtmiseks. Selles vaimus jätkab maja ka nüüd.

Heineken Experience – Heinekeni Õlletehas
Stadhouderskade 78.
Avatud teisipäevast pühapäevani 10.00- 18.00, piletite müük kuni 17.00. Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril. 
Tegu on Heinekeni endise õlletehasega, mis nüüd on avalikkusele avatud ning tutvustab Hollandi kuulsaima õllemargi tootmise telgitaguseid. Tehasele pani 1867. aastal nurgakivi Heinekeni asutaja ema. Tehases toodeti kuni 1988. aastani miljoneid liitreid õlut, kuni tootmine viidi Amsterdamist üle Zoetervoudesse. Seejärel kasutati Amsterdami tehasehoonet 10 aastat vastuvõtukeskusena ning 2001. aastast on ta koduks Heineken Experience’ile. Tehases korraldatakse ekskursioone, kus jalutate läbi hiigelsuurte humalasilode, võite piiluda vasest pruulimisanumatesse ja käia keldrites, kus omal ajal küpses noor õlu. Kohapeal selgitatakse ka õlle valmimisprotsessi üldse ning loomulikult saab ka õlut ennast proovida.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Huvitaval kombel on Amsterdami kesklinnas ka mõned rannad, kus suvel peesitada. Nii on kohalikel ja turistidel lisaks Hollandi Põhjamere ranniku randadele ka linnas võimalik päikest võtta. Rannad on järgmistes asukohtades: Nemo rand, Oosterdok 2 (Centraal Stationi läheduses); City rand (e. Het stenen hoofd), Silodam; ning Blijburgi rand.