Gurmee tuur Pariisis

Pariisi peetakse õigustatult üheks maailma kaunimaks ning romantilisemaks linnaks, kus igal sammul leidub paiku, ehitisi ja mälestusmärke, millised on raiunud end maailma ajalukku ning saanud kõigile tuntud ja teatud sümboliteks. Näiteks Eiffeli torn, Triumfikaar, Jumalaema kirik, Louvre`i kunstimuuseum, Moulin Rouge kabaree, Montmartre`i mägi jne.
Selles tohutus linnas, mille täielikule avastamisele ei jätkuks ka kuudest ja aastatest, võib leida kõike - kultuuri, meelelahutust, silmailu, romantikat, häid sööke ja jooke jne.

Pariisi peetakse õigustatult üheks maailma kaunimaks ning romantilisemaks linnaks, kus igal sammul leidub paiku, ehitisi ja mälestusmärke, millised on raiunud end maailma ajalukku ning saanud kõigile tuntud ja teatud sümboliteks. Näiteks Eiffeli torn, Triumfikaar, Jumalaema kirik, Louvre`i kunstimuuseum, Moulin Rouge kabaree, Montmartre`i mägi jne.
Selles tohutus linnas, mille täielikule avastamisele ei jätkuks ka kuudest ja aastatest, võib leida kõike - kultuuri, meelelahutust, silmailu, romantikat, häid sööke ja jooke jne.

Frankide juht Clodovech I vallutas linna 486.a. Ta tõi siia üle ka oma riigi – Francia – pealinna ning sellest ajast alates kannab Lutetia nime Paris.

12. sajandil algas praeguse Jumalaema kiriku ehitamine, Pariis sai veetorustiku ja kaevud, hakati sillutama tänavaid.

1253.a. asutas toomhärra Robert de Sourbon kuulsa Sorbonne`i ülikooli. Linn kasvas. Pariisis oli juba ligi 100 000 elanikku.

14. sajandil ehitati Bastille´ kindlus ja varemehitatud Louvre kaitsetorn laiendati kuningalossiks.

1420.a. okupeerisid Pariisi inglased. Jeanne d`Arc küll üritas linna vabastada (1429), kuid see ei õnnestunud. Inglased peremehetsesid linnas 16.aastat enne kui nad minema löödi.

Uus arenguetapp algas 16.sajandil – lammutati vana Louvre loss ja püstitati asemele uus, suurem. Alustati ka raekoja ehitust; õitsele puhkesid kunst, kirjandus ja teadus.

17.saj. ehitati üle Seine jõe esimene sild – Pont-Neuf (Uus sild), mis on nüüdseks linna vanim säilinud sild.

Järgnevatel aastatel ja sajanditel suurendati Louvre, lõhuti  vanad linnamüürid, et linn saaks laieneda, ehitati Versailles loss, rajati väljakuid ja avenüüsid, loodi purskkaevud ja paigaldati tänavavalgustus.

1789.a. Kuningas Louis XVI valitsemise ajal algas Suur Prantsuse revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja Esimene vabariik.  4.aastat hiljem see kuningas ja tema abikaasa Marie-Antoinette hukati giljotiiniga.

Riigipöörde teinud korsiklasest kindral Napoleon Bonabarte kroonis end 1804.a. Notre-Dame`is keisriks. Ta sooviks oli muuta Pariis maailma kauneimaks linnaks. Napoleon oli suur riigimees, ta rajas tänapäevase linnavalitsuse- ja politseitöö alused.

Pärast Napoleoni tagandamist valitsesid mõnda aega Prantsusmaal taas kuningad, kuid 1848 pühiti nad taas troonilt ning kuulutati välja Teine vabariik.

Pariisis algasid suured ehitustööd. Prefekt Haussmanni eestvedamisel kerkisid uued elamurajoonid, kadusid kitsad tänavad, lammutati vanad majad, linn muutus puhtaks ja avaraks. Ilmet hakkasid võtma laiad bulvarid ja avenüüd – see on just see Pariis, mida tunneme tänapäeval.

Veel toimus üks revolutsioon ja sõda sakslastega, kuid 19.sajandi alguseks oli kõik möödanik. Vahepeal olid valminud sellised Pariisi sümbolid nagu Ooperiteater (1875), Sacre-Coeuri kirik (1914) ja muidugi 1889.a. maailmanäituseks püstitatud Eiffeli torn.
Siis sai Pariisist kunstirahva Meka – Picasso, Dali, Modigliani, Henri Miller, Kokoschka, Hemingway, Scott Fitzgerald, Gertrude Stein jt. ilmestasid Pariisi kultuurielu.

Pärast esimest Maailmasõda hakkas linnas käima palju turiste.

Teise Maailmasõja ajal käskis Hitler Pariis hävitada, kuid Saksa komandant kindral Dieter von Choltitz jättis selle korralduse täitmata. Õnneks!

Pärast sõda ehitati taas palju – La Defence pilvelõhkujate linnaosa, Montparnassi torn, Pompidou Moodsa Kunsti keskus jne.

Tänapäeval on Pariis üks kõige enam külastatud linna turistide poolt. Aastas käib seal üle 45 miljoni külastaja.

Suved on Pariisis soojad ja inimrohked ning pidustuste rohked. Tänavakohvikutes keeb vilgas elu ning parkides on palju piknike pidajaid. Pariisi rannad on rahvast täis (jah Pariisis on rannad!)
Keskmised temperatuurid on juunis 13-23C, juulis 15-25C, augustis 14-24C.

Sügis Pariisis on täis inspiratsiooni – langevate lehtede värvikus, tänavalampide peegeldus Seine jõel, teatri- ja kontserdihooaja algus, messide ning sügisfestivalide toimumise aeg. Ja juba novembris särab kogu linn Jõulutuledes.
Keskmised temperatuurid on septembris 12-21 C, oktoobris 8-16C, novembris  5-10C.

Talved Pariisis on üldjuhul pehmed ja lumeta (esineb ka erandeid nagu näiteks 2010.a.). Detsembris on kogu Pariis tuledesäras. See on meelierutavaim aeg Pariis külastamiseks. Jaanuaris-veebruaris on Pariisis vaikne off-season. Pole trügivaid turistide horde, saab segamatult uudistada erinevaid muuseume või näiteks uisutada linna vabaõhu jäärajal raekoja platsi ees.
Keskmised temperatuurid on detsembris 2-7 C, jaanuaris 1-6 C ja veebruaris 1-7 C.

Pariisis liiklemiseks on kõige kiirem viis kasutada metrood (16 metrooliini), kuid et linnas on nii palju vaatamist, siis põnevaim on kasutada mõnda maapealset transporti. Näiteks taksot, busse, RER lähirongi või trammi.

Eiffeli torn (Tour Eiffel)
See on Pariisi kõige tuntuim ehitis ja linna sümbol.
Torn valmis 1889 a maailmanäituse jaoks, insener Gustave Alexandre Eiffeli projekti järgi.
Torni kõrgus on 300 m ja see oli kuni Empire State Buildingu valmimiseni 1931.a. maailma kõrgeim ehitis.
Kolmanda korruse rõdult avaneb vaade 90 km kaugusele.
Peale valmimist oli ka neid pariislasi, kes nõudsid torni lammutamist, kuid õnneks nende nõudmisi ei täidetud. Praegu ei oskaks keegi ette kujutada Pariisi ilma Eiffeli tornita.

Triumfikaar (L`arc de Triomphe)
Triumfikaar ehitati Napoleoni käsul, et luua mälestusmärk tema kuulsale armeele ja nende võidukäikudele.  Kaare sisemistele seintele on raiutud kuulsate lahingupaikade ja väejuhtide nimed.
Triumfikaar on olnud paljude tähtsate sündmuste tunnistajaks. Siin seisis enne kirikusse viimist Napoleoni kirst, samuti Victor Hugo oma. Kaare alt on võidukalt läbi marssinud nii Hitler kui kindral de Gaulle, samuti on siit läbi lennanud hulljulge väikelendur Charles Godefroy.
Triumifkaare alla on maetud tundmatu prantsuse sõdur ja seal põleb igavene tuli. Triumfikaar pole enam ainult mälestusmärk Napoleoni sõduritele vaid on kogu Prantsusmaa sümbol.

Invaliidide kuppelkirik (Le Dome des Invalides)
See on arhitekt Jules Hardouin-Mansarti meistritöö. Selle 107 meetri kõrgune tinaga kaetud ja kullatud ornamentidega kuppel on maailma arhitektuuri üks kaunemaid pärle.
Kirikus asub ka Napoleoni põrm.  Kirik on üks osa Invaliidide kompleksist.

Raekoda (Hotel-de-Ville)
Esimene raekoda valmis juba aastal 1357, kuid seda on mitmeid kordi lammutatud, põletatud ja taas ülesehitatud. Suuremana ja uhkemana. Praegune Raekoda pärineb aastast 1882.

Pariisi Ooper (L`Opera) – Opera Garnier
See on üks suuremaid maailmas. Arhitekt Charles Garnier sai selle tööga maailmakuulsaks. Interjööri ehib kuulsa kunstniku Marc Chagalli laemaal.

Ladina kvartal (Quartier Latin)
Selles paigas on kõrgharidust jagatud juba XI sajandist peale. Kvartal on oma nime saanudki üliõpilaste järgi, kuna selles paigas räägiti ainult ladina keelt.
Ladina kvartalis asub ka Panteon.

Panteon (Pantheon)
Kirik, millest hiljem sai Prantsuse suurmeeste mausoleum. Sinna on maetud Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Victor Hugo, Emilie Zola, Pierre ja Marie Curie. Lisaks palju poliitikuid, kuid mitte ainsatki sõjaväelast. Marie Curie on ka ainus sinna maetud naine.

Montmartre mägi
Montmartre mägi on Pariisi kõrgeim koht. Tõlkes tähendab see – Märtrite mäge – ja sellele tähendusele on mitmeid legende.
Kaua aega oli see maaliline küla paljude tuulikute ja külaidülliga. See oli eelmise sajandi alguses kunstnike meelispaik. Seal kandis elutsesid näiteks Touluose-Lautrec, Renoir, van Gogh, Piccasso jt. Neid aegu tuletab praegu veel meelde Place du Tertre – väljak kus praegugi töötavad kunstnikud ning maalivad turistidest portreesid ja kauneid Pariisi vaateid.

Mäel asub kaunis Püha Südame kirik (Sacre Coeur). Oma valge fassaadi ja kupliga paistab see hoone kaugele üle Pariisi. Samuti avaneb kiriku eest kaunis vaade üle linna. Kirik on saanud palverändurite kogunemiskohaks ning samuti miljonite turistide meelisobjektiks.

Moulin Rouge (Punane veski)
Pariisis on mitmeid kabareesid, kuid Moulin Rouge on neist kõige tuntum ja lausa maailmakuulus. Ning seda juba üle sajandi. Loodud aastal 1889.
Õhtul, kui süttivad kutsuvad tuledesäras reklaamid on soovitatav kasvõi korraks sellele hoonele pilk peale heita. Kui aga on võimalus külastada mõnda etendust, siis saate näha kuulsat kankaani ning nautida suurepärast showd koos hea akustika ja kaasaegse lavatehnikaga.
Moulin Rouge`is on esinenud oma kontserditega ka Edith Piaf, Yves Montand, Ginger Rogers, Liza Minelli, Elton John, Frank Sinatra jt.

Pompidou keskus (Centre National D`Art et Culture Georges Pompidou)
President Pompidou eestvõttel rajatud kultuurikeskus on üks külastatavamaid ehitisi Pariisis. Hoone on välimuselt niivõrd omapärane, et seda lihtsalt peab minema vaatama. Klaas ja teras, torud, trepid ja eskalaatorid väljaspool maja seinu.
Hoones tegutsevad moodsa kunsti muuseum, muusika-uurimisinstituut, lastekeskus, raamatukogu, restoranid ja kohvikud. Ning katuseterrass pakub vaimustavat vaadet ümbruskonnale.

La Defence
Kuna Pariisi kesklinna ei ole lubatud ehitada kõrghooneid, siis tehti selleks eraldi linnaosa äärelinna. La Defence ongi pilvelõhkujate linnaosa.  Seal asub oma Triumfikaar (La Grande Arche de la Defense), millele tuleb kindlasti pilk peale heita. Lisaks on seal lähistel mitmed muuseumid, näiteks automuuseum, ringpanoraamkino (Le Dome Imax), suured kaubamajad, restoranid jms.

Place de la Concorde (Üksmeele väljak)
Concorde`i väljak on Pariisi suurim – 84 000 m<sup>2</sup> ning kauneim. Keset väljakut troonib 230 tonni kaaluv Luksori obelisk. See on umbes 3300 aastat vana. Obeliski kõrval on kaks purskkaevu, mis on Roomas Püha Peetri väljakul asuvate purskkaevude koopiad.
Väljaku nurkades on 8 hiigelskulptuuri, mis sümboliseerivad Prantsusmaa suurlinnu.
Kuid Concorde`i väljaku kõige suurem ilu seisneb nendes vaadetes, mis avanevad väljaku keskelt – läände jäävad piki Champs-Elysees`d Eiffeli torn ja La Defense; itta jääb üle Tuillers`i pargi vaadatuna Louvre`i loss; põhjapoole Madeleine`i kirik ning lõunasse Bourbonide palee.

Avenue des Champs-Elysees (Elüüsiumi väljad)
See Concorde`i väljaku ning Triumfikaare vahele jääv allee on maailma kõige kuulsam puiestee.
Champs-Elysees pikkus on ligi 2 kilomeetrit, mida palistavad suursugused ning tähtsad hooned. Näiteks  Suur Palee ja Väike Palee, mis valmisid 1900.a. maailmanäituse jaoks, samuti Prantsusmaa presidendi residents asub selle avenüü ääres. Sellel tänaval toimub Prantsuse Vabariigi aastapäeva paraad ning seda teed mööda sõidab Prantsusmaa president koos oma külalistega tundmatu sõduri hauale.

Notre-Dame de Paris (Jumalaema kirik)
Kes meist ei oleks lugenud Jumalaema kiriku kellamehest. See on see kirik.
See prantsuse gootika meistriteos valmis aastatel 1163 – 1345. Notre-Dame on viielööviline basiilika. Kiriku varakambris on palju reliikviaid – Jeesuse okaskroon, üks nael ja tükike Kristuse ristist, neid näidatakse rahvale ainult Suurel Reedel.
Kirikus on kroonitud ja laulatatud Prantsusmaa kuningaid ja samuti kroonis siin end keisriks Napoleon.
Katedraaliesisel väljakul on Pariisi nullpunkt (Point Zero) ja Karl Suure ratsamonument.

La Madeleine kirik
Tornideta, akendeta, ristita ja 52 korintose sambaga Madeleine`i kirik meenutab roomlaste templit, kuid on siiski katoliiklaste pühamu.

Louvre`i kunstimuuseum
Louvre`i lossi ehitust alustati juba 1190 aastal. Algset kindlust on erinevad kuningad paljude sajandite jooksul lammutanud, suurendanud, täiendanud, lisanud tiibhooneid jne.
Pärast Versailles`i palee valmimist kolis kuningas 1682.a. sinna ning Louvre`i loss jäi tühjaks ja hakkas lagunema. Muuseumi idee sai teoks alles 1793.a.
Louvre`i kunstimuuseum on nii maalikunsti kogude kui ka meistriteoste poolest üks maailma rikkalikemaid. Kõike muidugi ühel külaskäigul vaadata ei jõua, tuleb teha eeltööd ning valida välja oma jaoks tähtteosed, mida vaadata.
Peasissekäik Louvre`i – kummaline klaaspüramiid, mille autoriks on hiinlane Ieo Ming Pei valmis 1993.a.

Musee d`Orsay (Orsay Muuseum)
Orsay valmis 1900.a.a maailmanäituseks kui Pariisi rongijaam. Alles hiljem muudeti see hoone muuseumiks. Muuseumi kõige väärtuslikum osa on impressionistide osakond – Manet, Monet, Renoir, Degas, Pissarro, Cezanne, Gauguin jt.

Père Lachaise kalmistu
Prantsusmaa kuulsamate inimeste puhkepaik. Sinna on maetud Chopin, Bizet, Rossini, Sarah Bernardt, Delacroix, Piaf, Signoret, Montand, Moliere ja ka eestlane Eduard Wiiralt.
Wiiralti hauani on kõige lihtsam jõuda nii – metrooga Gambetta jaama, pääs kalmistule on Avenue du Père -Lachaise`i tänava poolsest väravast, paar trepiastet vasakule ja siis veelkord vasakule – rajoon 88, haud nr 17. Kalmistu peasissekäigu juurest saab ka kalmistuplaani.

Versailles` loss (Chateau de Versailles)
See on üks maailma kauneimad lossi ning pargi ansambleid. Versailles on olnud läbi sajandite Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Lossi peamine rajamise au kuulub Päikesekuningas Louis XIV. Tema lasi rajada selle suurepärase palee, kaunid aiad ning purskkaevud, skulptuurid jne. Versailles loss oli tema kõige suurem armastus.
Versailles`i lossi ei ole võimalik sõnadega kirjeldada, seda lihtsalt peab ise nägema.
Aastast 1979 kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja.

Disneyland Paris
Kui Pariisi külastamine võib olla täiskasvanute unistus, siis iga lapse unistus on kordki käia ära Disneylandis. See suur lõbustuspark pakub ütlemata palju elamusi nii suurtele kui väiksematele lastele. Kohtab seal ju Disney-multifilmidest tuttavaid tegelasi – Miki-Hiirt, Minnit, Pluutot ja teisi. Saab sõita karussellidega, rongidega, paatidega, kihutada ameerika raudteel, imestada teadussaavutuste üle 3D kinos ja veel nii palju muud põnevat, et ühest pikast päevast jääb küll väheks.

Jardin du Luxembourg (Luxemburgi aed)
Park kuulub Senatile, mis asub Luxembourg`i lossis.
See on Pariisi kõige romantilisem park. Ehitatud kuningannale Maria de Medicile. Näha saab nii prantsuse kui inglise stiilis pargikujundust. Huvitav on Medicite firenze stiilis purskkaev ja Delacroix`le pühendatud mälestusmärk. Park on väga populaarne kohalikegi seas, seal kohtab palju jalutavaid peresid ja paare.

Fragonardi parfümeeriamuuseum
Suurepärane võimalus tutvuda lõhnatootmise maailmaga, kuulda mis või kes on supernina ja tehasehinnaga parfüüme kaasa osta. Tuurid koos giidiga on tasuta.

Boid de Boulogne (Boulogne mets)
Pariisis on palju parke, üks suurematest on Boulogne park linna lääneosas. See on pariislaste lemmikpuhkepaik. Pargis asub ka Le Jardin d`Acclimatation – lõbustuspark lastele.
Väike Bagatelle`i loss on tuntud eelkõige oma suurepärase roosiaia tõttu.

La Villette teaduskeskus
Teadusmuuseum lastele ja täiskasvanutele

Musee Grevin (Vahakujude muuseum)
Üle 300 Prantsuse ja teiste riikide mineviku- ja tänapäevakuulsust, nagu näiteks Albert Einstein, Charles De Gaulle, Mahatma Gandhi, Michael Jackson, John Paul II, Elvis Presley, Alfred Hitchcock etc.

Hommikusöök (le petit déjeuner) koosneb Pariisis tavaliselt moosist ja saiast, olgu selleks siis saiaviil või croissant. Kõrvale juuakse kohvi või teed. Üldjuhul on prantsuse hommikusöök kerge ja magus.

Lõunasöök (le déjeuner) – selleks on töölkäivatel prantslastel arvestatud aega 1 tund. Lõunat alustatakse tavaliselt aperitiiviga, milleks on sageli kir (mustsõstralikööri ja kuiva valge veini segu). Sellele järgneb eelroog – kas salat (crudites), pasteet (pate), vorsti- ja singiviilud (charcuteria), näiteks hanemaks (foie gras) on ka eelroog. Suppidest eelistatakse kas sibulasuppi (soupe a l`oignon või la gratinee) või kalasuppi (soupe de poissons).
Pearoog on tavaliselt liha. Näiteks veiseliha saab tellida kas seest toore (bleu), seest punane (saignant), seest roosa (a`point) või siis ka läbipraetud (bien cuit).
Peale pearooga tuleb juust. Neid on Prantsusmaal kohe eriliselt palju sorte – võibolla kõige kuulsamad on roquefort, camembert, brie ja chevre.
Magustoiduks armastavad prantslased süüa õunakooki (Tarta Tatin), brüleepudingit (creme caramel) ja kerges taignas vaniljejäätist kuumas šokolaadis (profiteroles).
Lõuna lõpetatakse tavaliselt tassi kange kohviga.

Õhtusöök (le dîner) koosneb tavaliselt kolmest käigust – eelroog (hors d'œuvre või entrée) , milleks sageli pakutakse suppi. Pearoog (plat principal) on kas liha või kala, mida serveeritakse sageli koos juurviljade, pasta või riisiga ning mille kõrvale pakutakse alati leiba, veini ja mineraalvett. Ning lõpuks juust või dessert, mõnikord pakutakse enne juustu veel salatit. Jogurt võib asendada juustu, kuid tavaline õhtune dessert koosneb värsketest puuviljadest.

Tuntumad toidud-joogid:

Lahtine pirukas juustu ja singiga või shokolaadi ja marjadega (tarte flambée)
Maks sinepiga (foie de veau a la moutarde)
Praetud kartulipallid (pommes de terre parisienne)
Ümmargused või pikad saiad (croissant, baguette)
Küpsetatud jäätis (omelette en surprise)
Mustsõstralikööri ja kuiva valge veini segu (kir)
Õunabrändi (kalvados)