Hotell Pallas ja London tervitavad kõiki teatrihuvilisi! Tulge koos kallima, pere, sõprade või heade kolleegidega ülikoolilinna, veetmaks kauneid kevadõhtuid ning saamaks osa Teater Vanemuise kevadhooaja etendustest.
Majutusperiood: kuni 31.05.2012
-
Teatrielamus ülikoolilinnas, (tavaetendus) PallasHinnas: 1 öö majutust kahele mugavas ja hubases numbritoas, hommikusöök buffet lauas, saabumisel hoolikalt valitud majavein teie toas, kaks piletit valitud etendusele teatris Vanemuine, kaks pääset ööklubisse Maasikas, parkimine hotelli parklas, WiFi kasutus kogu hotellis, reisibüroo teenustasu.
-
Teatrielamus ülikoolilinnas, (tavaetendus) LondonHinnas: 1 öö majutust kahele mugavas ja hubases numbritoas, hommikusöök buffet lauas, saabumisel hoolikalt valitud majavein teie toas, kaks piletit valitud etendusele teatris Vanemuine, kaks pääset ööklubisse Maasikas, parkimine hotelli parklas, WiFi kasutus kogu hotellis, reisibüroo teenustasu.
-
Teatrielamus ülikoolilinnas, (muusikal) PallasHinnas: 1 öö majutust kahele mugavas ja hubases numbritoas, hommikusöök buffet lauas, saabumisel hoolikalt valitud majavein teie toas, kaks piletit valitud etendusele teatris Vanemuine, kaks pääset ööklubisse Maasikas, parkimine hotelli parklas, WiFi kasutus kogu hotellis, reisibüroo teenustasu.
-
Teatrielamus ülikoolilinnas, (muusikal) LondonHinnas: 1 öö majutust kahele mugavas ja hubases numbritoas, hommikusöök buffet lauas, saabumisel hoolikalt valitud majavein teie toas, kaks piletit valitud etendusele teatris Vanemuine, kaks pääset ööklubisse Maasikas, parkimine hotelli parklas, WiFi kasutus kogu hotellis, reisibüroo teenustasu.
Pakkumine kehtib kuni 31.05.2011
Tartu
Põline ülikooli-, muuseumide- ja hansalinn Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) asub Emajõe kallastel. Tartu on suuruselt teine linn Eestis ja ühtlasi Lõuna-Eesti keskus. Linna ilmestab Emajõgi, voolates 10 kilomeetri ulatuses linna piires ja ühendades kahte suurimat Eesti järve.
Tartu on tuntud ka kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus, kuna siin, asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud, Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.
Mida me teame?
Tartu on vanim linn Balti riikides. Esimene jälg kirjasõnas, mis räägib Tartust, pärineb aastast 1030.
1584. aastal annetas Poola kuningas Stefan Batory Tartule lipu.
Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.
19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis.
Tartu vapp on kujunenud linna keskaegsest pitsatist. Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid.
Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.
Kunagise toomkiriku ja varemetega on seotud mitmed legendid ja rahvapärimused. Kõige levinumad on jutud võtmehoidjast neitsist. Kiriku ehitamine ei tahtnud esialgu kuidagi edeneda. Päeva jooksul ehitatu lagunes salapärasel moel öösel. Segadus pidi lõppema, kui kiriku seina müüritakse ilus neitsi, võtmehoidja. Vabatahtlik võtmehoidja leitigi. Vaene tüdruk aga ei teadnud, mis tähendab saada võtmehoidjaks. Vaatamata palvetele ja meeleheitlikule nutule müüriti ta ikkagi elusalt seina sisse. Legend pajatab, et neitsil olevat siiski luba üks kord aastas, uusaastaööl (või jaaniööl) väljuda seinast ja otsida Toomel naisterahvast, kellele õnnestub võtmed kaela visata, et ise pääseda võtmehoidjaametist.
Põline ülikooli-, muuseumide- ja hansalinn Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) asub Emajõe kallastel. Tartu on suuruselt teine linn Eestis ja ühtlasi Lõuna-Eesti keskus. Linna ilmestab Emajõgi, voolates 10 kilomeetri ulatuses linna piires ja ühendades kahte suurimat Eesti järve.
Tartu on tuntud ka kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus, kuna siin, asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud, Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.
| Asukoht | Euroopa |
|---|
| Riik | Eesti |
|---|
| Pindala | 38,8 km2 |
|---|
| Rahvaarv | 98 685 (2011) |
|---|
| Haldusjaotus | Tartul ei ole halduslikke linnaosasid. Mainimist on väärt väikesed puust linnaosad - Supilinn ja Karlova ja uhked Toometagune, Tähtvere ja Tammelinn. |
|---|
| Keeled | eesti |
|---|
Ajalugu
Lühikokkuvõte:
- Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus.
- Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna".
- Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.
- Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.
- Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.a. tegevust ülikool – Academia Gustaviana – mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani.
- Põhjasõja käigus langes linn Vene vägede kätte.
- 1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks.
- 19.sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine.
- Tartu sai raudteeühenduse 1876.
- 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel Tartu rahu.
- Teises maailmasõjas sai linn rängalt kannatada. Hävis 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned.
Tartu suurimad ostukeskused on:
- moe- ja vabaajakeskus Tasku,
- Tartu Kaubamaja,
- lastesõbralik Lõunakeskus,
- Eeden ja
- Zeppelin.
Vaatamisväärsus
Tartu Ülikooli peahoone - Ülikooli, toonase nimega Academia Dorpatensise, asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal. Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis, ehitatud aastail 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi.
Tartu Tähetorn - Tähetorn ehitati 19. saj (arhitekt J. W. Krause). Aastail 1820-39 töötas tähetorni direktorina astronoom F. W. Struve, kes muretses Tähetornile tolle aja suurima Frauhoferi refraktori ning avaldas kaksiktähtede üldkataloogi. Vana Tähetorn Toomel on üks linna sümboleid ja Eesti lipu kandja. Tippastronoomia on kolinud siit ära Tõraveresse, ent omaaegne maailma suurim Fraunhoferi teleskoop seisab tänagi Tähetornis ja siinsed astronoomid tegutsevad uuema Zeissi teleskoobi abil huvilistele tähistaeva sündmusi tutvustades. Hoonekompleksi kuuluvad ka Struve maja ja tõllakuur.
AHHAA - on teaduskeskus, mis alustas tegevust 1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina. AHHAA asub Lõunakeskuses ja selle missiooniks on on väärtustada õppimist pakkudes kõigile avastamisrõõmu, attraktiivset, innovatiivset, õpikeskkonda. Keskuses on "käed-külge"-näitused, planetaarium, teadusteater, 4D elamuskino.
Toomemägi - Eesti muistendites on Tartu Toomemägi jumalik ja pühalik paik. Siin andnud laulujumal Vanemuine lindudele, loomadele laulu- ja kõnevõime, määranud nende saatuse maal ja vees. Toomemägi paikneb Emajõe paremal kaldal. Arheoloogid on saanud kinnitust, et Emajõe kaldail ja Toomemäel on liikunud elavad hinged juba aastatuhandeid enne Kristuse sündi. Kütid, kalakasvatajad, muinaspõlisasukad, ka tulijad-vallutajad, kes jäid siia lühemaks või pikemaks ajaks.
Toomkirik - Toomemäe endale tugipunktiks valinud piiskop Hermann ehitas XIII saj muinaseestlaste püha hiie kohale piiskopliku peakiriku ehk toomkiriku. See ongi vanim ehitusmälestis Toomel. Toomkiriku väljaehitamine kestis XV sajandini. Toomkiriku väline lagunemine algas Liivi sõja (1558-1583) ajal. Kirikut kasutati vilja- ja heinalaona. 1613. aastaks oli toomkirik juba üleni varemeis. Mürsuauke ja varinguid tekitasid ka Põhjasõja pommide tabamused. 19. saj alguses Tartu ülikooli taasavamise järel rekonstrueeriti kooriruum J. W. Krause projekti järgi Tartu ülikooli raamatukoguks, kiriku keskosa ja tornid jäid Toomemäel asuvat parki aga ilmestama varemetena.
Raekoja plats, raekoda ja raemuuseum - Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. Nüüdne raekoda on kolmas sellel kohal, eelmised hävisid tulekahjus. Praeguse, 18. sajandil ehitatud raekoja esimesel korrusel olid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad.
Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja viimistlustööd kestsid kuni 1789. aastani.
Teater Vanemuine - 24. Juunil 1870, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Praegu toimetab teater kolmes majas.
Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum - 1976. aastal asutatud muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ülikooli ajaloost alates 1632. aastast kuni tänapäevani. Külastaja võib siin näha araabia gloobust XIV sajandist, kullakaalusid aastast 1560, Dollondi pikksilma XVIII sajandist, maagloobust 1804. aastast, jne. Samuti saab pilku heita lahkamiskambrisse ja alkeemiku töötuppa.
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum - Eesti vanimas muuseumis, mis on asutatud 1803, on säilinud haruldane XIX sajandi keskel loodud Pompeji maalingutega interjöör.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed - 1803 aastal asutatud ning seega üks vanimaid botaanikaaedu kogu maailmas, on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone suurim ja liigirikkaim kogu Baltikumis.
Huvitavaid fakte
Tartu on vanim linn Balti riikides. Esimene jälg kirjasõnas, mis räägib Tartust, pärineb aastast 1030.
1584. aastal annetas Poola kuningas Stefan Batory Tartule lipu.
Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.
19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis.
Tartu vapp on kujunenud linna keskaegsest pitsatist. Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid.
Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.
Kunagise toomkiriku ja varemetega on seotud mitmed legendid ja rahvapärimused. Kõige levinumad on jutud võtmehoidjast neitsist. Kiriku ehitamine ei tahtnud esialgu kuidagi edeneda. Päeva jooksul ehitatu lagunes salapärasel moel öösel. Segadus pidi lõppema, kui kiriku seina müüritakse ilus neitsi, võtmehoidja. Vabatahtlik võtmehoidja leitigi. Vaene tüdruk aga ei teadnud, mis tähendab saada võtmehoidjaks. Vaatamata palvetele ja meeleheitlikule nutule müüriti ta ikkagi elusalt seina sisse. Legend pajatab, et neitsil olevat siiski luba üks kord aastas, uusaastaööl (või jaaniööl) väljuda seinast ja otsida Toomel naisterahvast, kellele õnnestub võtmed kaela visata, et ise pääseda võtmehoidjaametist.
