Jaava saar: kaasaegne suurlinn Jakarta ja kuulus Boroboduri tempel.
Kalimantani saar: ekvatoriaalne vihmamets ja orangutanid.
Komodo saar: hiidvaraanid ja merereis.
Uus-Guinea saar: salapärane Baliemi org ja kivikirvestega paapuad.
Bali saar: palmid ja liivarand.
Kokku 20 päeva kestev ringreis eksootilises Indoneesias.
-
Ringreis 20 päeva. Aeg: 05.10. - 24.10.2012Singapur, Jakarta, Yogyakarta, Borobodur, Borneo, Banjarmasin, Surabaya, Bali, Denpasar, Flores, Rinca, Komodo, Uus-Guinea, Jayapura, Wamena, Baliem, Sentani,
Hinnas:
- lennupiletid koos maksudega,
- kohalik transport vastavalt programmile,
- majutus 2-kohalistes tubades koos hommikusöökidega,
- lõuna- ja õhtusöögid Tanjung Putingis,
- lõuna- ja õhtusöögid Komodo laevareisil,
- eestikeelse reisijuhi teenused,
- kohalike giidide teenused,
- kõik programmis sisalduvad tasulised sissepääsud
Lisatasu eest:
- reisikindlustus,
- majutus ühekohalises toas (450 EUR),
- Indoneesia viisa (piiril sularahas 35 USD),
- maalt lahkumise maks (sularahas 15 USD),
- jootrahad
Pakkumine kehtib kuni 05.07.2012
Info ja broneerimine seikleja@gotravel.ee
Indoneesia
Indoneesia koosneb 18 000 saarest (neist umbes 6000 on asustatud) ning on oma rahvaarvu poolest neljandal kohal maailmas. Selles paljurahvuselises riigis räägitakse 450 erinevat keelt ja usutakse mitmeid erinevaid religioone.
Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Indoneesias reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni.
Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Indoneesia hästi ka rannapuhkuseks. Indoneesias saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel.
Mida me soovitame?
Kaubandus. Kaupade ja teenuste hinnad on riigi erinevates piirkondades väga erinevad, kuid üldiselt on elu Eestiga võrreldes odav, sh. sigaretid ja alkohol.
Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 08-14. Valuutat saab vahetada ka hotellides ning suhteliselt levinud on pangaautomaadid. Pangakaartidega saab maksta suuremates kauplustes ja restoranides.
Käitumistavad. Hoolimata suurest moslemite arvust on Indoneesia väga liberaalne maa, kuid palju sõltub konkreetsest piirkonnast. Kui näiteks Balil võivad turistid poolpaljalt ringi käia, siis Sumatral on viisakas islamitraditsioonidega arvestada ja ennast viisakalt kinni katta.
Mida me teame?
Indoneesiast pärineb maailma kalleim kohv - kopi luwak- mille üks tass maksab Londonis üle 65 euro. Kallis ja haruldane on see kohv sellepärast, et kohvioad on läbinud tsiibetkassi (musang) organismi ja omandanud seal haruldase maitse ja aroomi. Indoneeslased korjavad need kohvioad loodusest kokku, pesevad ära ning müüvad jaapanisse, Euroopasse ja USA-sse.
Maailma suurim sisalik on Komodo varaan, kes elab Indoneesias Komodo ja Rinca saartel. See sisalik kasvab kuni 3 m pikkuseks ja kaalub kuni 100 kg. Komodo varaanid haistavad saaki kuni 10km kauguselt, on võimelised jooksma kuni 20km/h ja suudavad tappa nii pühvleid kui ka inimesi. Aastal 2007 tapsid varaanid ühe 8-aastase poisi ja aastal 2009 ühe kohaliku kaluri.
Esimene valge inimene jõudis Baliemi orgu aastal 1938 ning misjonärid alustasid kohalike inimsööjate ümberkasvatamist 1954. Tänaseks on Wamena linnakeses juba pangaautomaat ja mobiililevi, kuid mõne kilomeetri kaugusel elavad inimesed veel kiviajas.
Aastal 2006 leiti veel üks senitundmatu hõim ja selliseid võib Uus-Guinea raskesti ligipääsetavates orgudes veelgi olla. Viimasel ajal on turistide söömine oluliselt vähenenud, kuid aastal 1968 söödi ära 2 misjonäri, aastal 1974 neli Hollandi perekonda ja aastal 1976 üks preester koos 12 kaaslasega.
Indoneesias Paapua provintsis asub Austraalia ja Okeaania kõrgeim mäetipp Carstensz Pyramid (4884 m), mille vallutamist pidas Alar Sikk mõnes mõttes isegi Everestist raskemaks.
28.05.2006 puurisid maagaasi tootjad Jaava saarel Surabaya linna lähistel ühe puuraugu, kust lisaks gaasile hakkas maapinnale valgumakuuma vedelat muda. Iga päev tuleb maapinnale 150 000 m³ muda ning keegi ei suuda seda protsessi peatada. Piirkonnast on aastate jooksul evakueeritud tuhandeid inimesi ja ehitatud mitmed hiiglaslikud tammid Porongi linna kaitseks, kuid muda tuleb järjest juurde.
1.päev, 05.10.
Kogunemine Tallinna lennujaamas infoleti juures kell 19.30 ja lend Tallinn-Helsingi kell 21.30-22.05. ning edasilend Singapuri kell 23.55.
2.päev, 06.10.
Saabume Singapuri kell 16.35, transfeer hotelli ja puhkus.
3.päev, 07.10.
Ennelõunal linnaekskursioon Singapuris ning pärastlõunal lend Singapur-Jakarta.
4.päev, 08.10.
Päev Indoneesia kontrastiderohkes üheksa miljoni elanikuga pealinnas. Linnaekskursiooni käigus näeme nii kunagise Batavia koloniaalarhitektuuri kui ka tänapäevase Jakarta pilvelõhkujaid ja hiinalinna. Vaatame kirikuid ja mošeesid ning 132 meetri kõrgust rahvusmonumenti, käime muuseumis ja jalutame sadamas suurte tänapäevalgi veel kaupu vedavate purjelaevade vahel. Õhtul lend Yogyakartasse.
5.päev, 09.10.
Tutvume Indoneesia kultuuripealinna Yogyakartaga ja külastame sultanipaleed ning seejärel sõidame vaatama maailmakuulsat Borobuduri templit. Seda 2800 aasta vanust budistlikku pühamut peetakse Indoneesia tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Õhtuks jõuame Semarangi linna.
6.päev, 10.10.
Hommikul lendame Semarangist Kalimantani (Borneo) saarele. Maandume Pangkalanbunis ning lennuväljalt sõidame Kumai asulasse, kus istume paati ja alustame teekonda mööda Sungai jõge. Vaatame jõeäärset džunglit ning suure tõenäosusega näeme ka loomi ja linde.
7.päev, 11.10.
Päev Tanjung Putingi rahvuspargis. Jalutuskäigud ekvatoriaalses vihmametsas ja kohtumised orangutanidega. Ööbimine bangalotes (http://www.rimbalodge.com).
8.päev, 12.10.
Sõidame mööda jõge tagasi Pangkalanbuni linna ja lendame sealt Kalimantani saare kaguossa. Maandume linnas, mille nimi on Banjarmasin ja tutvume sealsete vaatamisväärsustega. Uurime teemandikaevanduse ajalugu, vaatame vääriskive ja sõidame paadiga.
9.päev, 13.10.
Varahommikul külastame Barito jõel asuvat ujuvat turgu ning pärastlõunal lendame Jaava saare idaosas asuvasse Surabaya linna. Sealt jätkame bussireisi ning õhtul ületame väina ja jõuame Bali saarele. Ööbimine Pemuteranis.
10.päev, 14.10.
Sõidame Bali saare lääneosast Denpasari ja teel tutvume Bali vatamisväärsustega. Vaatame terrassidele rajatud riisipõlde ja teeäärseid templeid. Õhtuks jõuame Kuta ranna lähedal asuvasse hotelli.
11.päev, 15.10.
Hommikul lend Florese saarele Labuanbajosse. Lennujaamast sõidame sadamasse ja asume väikese laeva pardale. Laevas on 7 kahekohalist mugavustega kajutit, päikesetekk ja baar. Seilame Komodo Rahvusparki ja maabume Rinca saarel. Teeme väikese jalutuskäigu ja kohtume komodo varaanidega. Toitlustamine ja ööbimine laevas.
12.päev, 16.10.
Ennelõunal külastame Komodo saart ja kohtume jälle varaanidega. Komodo varaan on maailma suurim sisalik, kes võib kasvada kuni 3,5 meetri pikkuseks ja murda maha suure pühvli. Selle maailma punasesse raamatusse kuuluva loomaliigi vanuseks on 4 miljonit aastat. Pärastlõunal teeme peatuse ujumiseks ja snorgeldamiseks ja õhtul läheme Kalongi saarele nahkhiiri vaatama. Toitlustamine ja ööbimine laevas.
13.päev, 17.10.
Pärast hommikust suplust maabume Florese saarel Labuanbajos ja lendame sealt tagasi Balile. Puhkus hotellis ja seejärel öine lend Uus-Guinea saarele.
14.päev, 18.10.
Hommikul maandume Jayapura linnas, istume ümber väiksema lennuki peale ja lendame Uus-Guinea saare sisemaale Wamenasse. Wamena asula paikneb raskesti ligipääsetavas Baliemi orus ja esimene eurooplane jõudis sinna alles aastal 1938. Tutvume Wamena linnakesega, käime eksootilisel kohalikul turul ja läheme vaatama naabruses asuvaid dani hõimu külasid.
15.päev, 19.10.
Päev Baliemi orus. Hommikul sõidame Jiwika külasse ja vaatame seal hoitavat mitmesaja aasta vanust muumiat. Tutvume dani hõimu eluga: vaatame nende onne, sõjakunsti, laule, tantse ja toidu valmistamist. Nagu paljud teised paapua hõimud, on ka danid seniajani säilitanud oma traditsioonilised eluviisid. Paljud neist kasutavad vibusid ja kivikirveid, ei kanna riideid ja olid veel üsna hiljaaegu inimsööjad.
16.päev, 20.10.
Pärast hommikusööki läheme lennujaama ja lendame Sentani linna. Tutvume ümbrusega ja teeme paadisõidu Sentani järvel.
17.päev, 21.10.
Hommikul lend Bali saarele ja vaba aeg.
18.päev, 22.10.
Puhkepäev Bali saarel.
19.päev, 23.10.
Ennelõunal vaba aeg ja pärastlõunal lend Singapuri. Lend Singapurist Helsingisse kell 23.35.
20.päev, 24.10.
Saabumine Helsingissse kell 06.35 ning lend Helsingi-Tallinn kell 07.30-08.00.
Indoneesia koosneb 18 000 saarest (neist umbes 6000 on asustatud) ning on oma rahvaarvu poolest neljandal kohal maailmas. Selles paljurahvuselises riigis räägitakse 450 erinevat keelt ja usutakse mitmeid erinevaid religioone.
Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Indoneesias reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni.
Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Indoneesia hästi ka rannapuhkuseks. Indoneesias saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel.
| Asukoht | Aasia |
|---|
| Riik | Indoneesia |
|---|
| Ajavöönd | GMT + 7h kuni +9h. Erinevus Eesti ajaga +5h kuni +7h, märtsist oktoobrini +3h kuni +6h, kuna Indoneesias ei kasutata suveaega |
|---|
| Pindala | 1 919 440 km² |
|---|
| Rahvaarv | 224 481 700 (2007) |
|---|
| Haldusjaotus | 30 provintsi |
|---|
| Keeled | indoneesia keel |
|---|
| Naaberriigid | Ühine maapiir on Malaisia ja Paapua Uus-Guineaga |
|---|
| Piirid | põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja Armeenia asuvad tegelik |
|---|
| Riigikord | Vabariik |
|---|
| Riigipea | President |
|---|
| Pealinn | Jakarta ( 8 568 800 el.) |
|---|
| Rahaühik | Indoneesia ruupia (IDR) |
|---|
| Rahvastik | Domineeriv grupp jaavalased 42%, teised suuremad grupid, sundad, malaid, madurad |
|---|
| Religioonid | 88% muslimid (sunniidid), 5% protestandid, 3% katoliiklased ja 2% hinduistid |
|---|
| Peamised majandusharud | nafta- ja gaasitööstus, tekstiilitööstus, põllumajandus (palmiõli, riis, tee, kohvi, vürtsid) |
|---|
| Tolliinfo | Maksuvabalt võib Indoneesiasse viia, 2 liitrit alkohoolseid jooke, 200 sigaretti või 50 sigarit või 100 grammi tubakat. |
|---|
| Vaktsineerimine | Malaaria profülaktika soovitav. Risk eksisteerib läbi aasta kogu territooriumil väljaarvatud Jakarta ja suured linnad ning kuurortpiirkonnad Javal ja Balil. |
|---|
Viisainfo
Eesti kodanikud vajavad Indoneesiasse sisenemiseks viisat, mille saab Indoneesia saatkonnast Helsingis või kuni 30 päevaks ka riiki saabumisel piirilt. Pass peab olema kehtiv veel vähemalt 6 kuud alates sisenemise päevast.
Baliemi oru külastamiseks on vaja eriluba.
Ajalugu
Sündmuste lühikokkuvõte:
- 2 miljonit – 500 000 Indoneesias elas Homo erectus, tuntud ka Jaava inimesena
- 3000 – 1000 e.Kr. Indoneesia saartele saabusid protomalai hõimud
- 200 e.Kr. Dvipantara hinduistlik kuningriik Jaava ja Sumatra saartel
- 3.-15. saj. Srivijaya kuningriik Sumatra saarel
- 760-830 Boroboduri budistliku pühamu ehitamine
- 13. saj. Islami leviku algus
- 15. saj. Islam sai domineerivaks religiooniks
- 16. saj. Indoneesiasse saabusid portugallased
- 17. saj. Indoneesiasse saabusid hollandlased ja inglased ning rajasid oma Ida-India kompaniid
- 17. saj. Hollandlased tõrjusid Portugali ja Inglismaa kaupmehed välja
- 18. saj. Indoneeslaste sõjad ja ülestõusud hollandlaste vastu
- 19. saj. kaotati orjus, hakati tootma naftat ja kautšukki
- 1942-1945 Jaapani okupatsioon Indoneesias
- 1945 Indoneesia kuulutas ennast iseseisvaks vabariigiks
- 1945-1949 iseseisvussõda Hollandi vastu
- 1950 Indoneesia sai ÜRO liikmeks
- 1963 Indoneesiaga ühendati Hollandile kuulunud Uus-Guinea saare lääneosa
- 1975 Indoneesiaga ühendati Portugalile kuulunud Ida-Timor
- 2002 Ida-Timor sai iseseisvaks riigiks
Kliima
- kuiv periood: juuni – september
- vihmaperiood: detsember – märts
- tavaline temperatuur on 23-33°C aastaringselt
- keskmine õhuniiskus 70-90%
Vaatamisväärsus
Sumatra saare põhjaosa – looduslikult huvitav piirkond, mis sobib hästi matkamiseks. Maaliline vulkaanikraatris asuv Danau Toba järv, orangutanide külastuskeskus Bukit Lawang, Niasi saare surfirannad ning bataki ja niasi rahvaste iidne kultuur. Gunung Leuseri rahvuspargis on säilinud ka mõned kohalikud elevandid, ninasarvikud ja tiigrid.
Jaava saare keskosa – oluline piirkond Indoneesia kultuuriga tutvumiseks. Vaatamist väärib Indoneesia kultuuripealinn Yogyakarta ning muidugi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad budistlik Boroboduri templistik ja hinduistlik Prambanani templistik.
Tanjung Puting – rahvuspark Kalimantani (Borneo) saare lõunaosas. Parim paik orangutanidega kohtumiseks. Paadisõidud džunglijõgedel, krokodillid, haruldased ninaahvid jne.
Bali saar – tuntud eelkõige rannapuhkuse sihtkohana. Lisaks headele randadele ja kvaliteetsele turismi infrastruktuurile pakub Bali saar avastamisrõõmu ka loodusesõpradele ja kultuurihuvilistele. Balil on islami mõju nõrk ning säilinud on vana hinduistlik kultuur.
Komodo rahvuspark – ainuke paik maailmas, kus saab vabas looduses näha Komodo varaane.
Baliemi org – piirkond Paapua provintsis Uus-Guinea saarel. Paapua provintsis on palju erinevaid hõime ning kasutusel on umbes 180 erinevat keelt. Teede puudumise tõttu on ligipääs paljudele hõimudele väga raske ja Baliemi org on üks väheseid kohti, kuhu turist lihtsalt ja kiiresti lennukiga kohale jõuab. Wamena linna ümbruse külades on võimalik veel näha paapuate traditsioonilist riietust, puupulkadega tule tegemist, vibude ja kivikirveste kasutamist jne.
Huvitavaid fakte
Indoneesiast pärineb maailma kalleim kohv - kopi luwak- mille üks tass maksab Londonis üle 65 euro. Kallis ja haruldane on see kohv sellepärast, et kohvioad on läbinud tsiibetkassi (musang) organismi ja omandanud seal haruldase maitse ja aroomi. Indoneeslased korjavad need kohvioad loodusest kokku, pesevad ära ning müüvad jaapanisse, Euroopasse ja USA-sse.
Maailma suurim sisalik on Komodo varaan, kes elab Indoneesias Komodo ja Rinca saartel. See sisalik kasvab kuni 3 m pikkuseks ja kaalub kuni 100 kg. Komodo varaanid haistavad saaki kuni 10km kauguselt, on võimelised jooksma kuni 20km/h ja suudavad tappa nii pühvleid kui ka inimesi. Aastal 2007 tapsid varaanid ühe 8-aastase poisi ja aastal 2009 ühe kohaliku kaluri.
Esimene valge inimene jõudis
Baliemi orgu aastal 1938 ning misjonärid alustasid kohalike
inimsööjate ümberkasvatamist 1954. Tänaseks on Wamena linnakeses juba pangaautomaat ja mobiililevi, kuid mõne kilomeetri kaugusel elavad inimesed veel kiviajas.
Aastal 2006 leiti veel üks senitundmatu hõim ja selliseid võib Uus-Guinea raskesti ligipääsetavates orgudes veelgi olla. Viimasel ajal on turistide söömine oluliselt vähenenud, kuid aastal 1968 söödi ära 2 misjonäri, aastal 1974 neli Hollandi perekonda ja aastal 1976 üks preester koos 12 kaaslasega.
Indoneesias Paapua provintsis asub Austraalia ja Okeaania kõrgeim mäetipp Carstensz Pyramid (4884 m), mille vallutamist pidas Alar Sikk mõnes mõttes isegi Everestist raskemaks.
28.05.2006 puurisid maagaasi tootjad Jaava saarel Surabaya linna lähistel ühe puuraugu, kust lisaks gaasile hakkas maapinnale valgumakuuma vedelat muda. Iga päev tuleb maapinnale 150 000 m³ muda ning keegi ei suuda seda protsessi peatada. Piirkonnast on aastate jooksul evakueeritud tuhandeid inimesi ja ehitatud mitmed hiiglaslikud tammid Porongi linna kaitseks, kuid muda tuleb järjest juurde.
Loodus
Indoneesias esineb maavärisemisi, vulkaanipurskeid (81 tegevvulkaani) ja tsunamisid.Tuntuim vulkaanipurse on 1883 toimunud Krakatau vulkaanisaare plahvatus.
Saarestik asub kahe ookeani (India ja Vaikne) ning kahe kontinendi (Aasia ja Austraalia) vahel. Tänu sellisele asukohale ja ekvatoriaalsele kliimale on Indoneesia taimkate ja loomariik erakordselt rikkalikud.
Indoneesias esinevad 11% maailma taimeliikidest, 16% maailma linnuliikidest ja 10% maailma imetajatest. 58% Indoneesia territooriumist katab ekvatoriaalne vihmamets.
