Sündmusterohke ajalooga pealinn ja kultuurimetropol Berliin kutsub avastama oma suurepäraseid kunstimuuseume ning ebatavalisi ajaloomuuseume, istuma lugematutes mugavates kohvikutes ja nautima elu trendikas linnas.
Et Teie Berliini reis oleks võimalikult sisukas, soovitame linnaga tutvumiseks jalgsiekskursiooni kesklinnas või Hop-On-Hop-Off bussiekskursiooni; lastele ja lapsemeelsetele on sobilikud Legolandi keskus, Madame Tussauds vahakujude muuseum ja Berliini loomaaed. Ning kindlasti peaks Berliinis ära käima Riigipäevahahoone katusekupli vaateplatvormil.
Pärast Berliini müüri langemist ning linna ida- ja lääneosa ühendamist on Berliinist saanud taas Saksamaa suurim ning tähtsaim linn.
Suhteliselt väikesele pindalale on koondunud terve hulk ehitusmälestisi nagu Brandenburgi värav, Bellevue ning Charlottenburgi lossid, riigipäevahoone, ooperimaja, rahva seas populaarsed tänavad Unter den Linden ja Kurfürstendamm. Lisanduvad veel tosin rahvusvahelist tunnustust ning kuulsust leidnud muuseumi, nagu Egiptuse muuseum, Rahvusgalerii, Pergamoni muuseum jt. Õhtuse meelelahutuse eest hoolitsevad mitmed teatrid, sajad kinod, restoranid, baarid, kõrtsid ning diskoteegid.
Mida me soovitame?
shopping. Poodlemisel on tähtis teada, et pühapäeviti on reeglina kõik kauplused ja teenindusasutused suletud.
Soodsat peavarju noortele pakuvad arvukad Jugendherberged. Loomulikult puudub sellise hinna juures hotellide mugavus ja tubagi tuleb teiste külastajatega jagada.
Jootraha andmine ei ole Saksamaal levinud. Teenustasu on enamasti hinna sees, kuid arveid võib siiski ülespoole ümardada.
Mida me teame?
Saksamaa on üks neist riikidest, kus poodide lahtiolekuajad on seaduslikult paika pandud. Siiski viimastel aastatel liberaalsemaks muutunud reeglistik lubab kaupmeestel uksed lahti hoida kella 9.00 kuni 20.00. Nädalavahetustel, alates laupäeva õhtupoolikust, on reeglina võimalik esmatarbekaupu osta ainult bensiinijaamadest.
reisipaketi lennupileti osa kuulub väljaostmisele 24 tunni jooksul peale broneeringu tegemist
reisipaketi hotelliosa koos lisateenustega kuuluvad väljaostmisele hiljemalt 7 päeva enne reisi alguskuupäeva
juhul kui reisi alguseni on jäänud vähem kui 7 päeva, peavad reisi broneerimine ja väljaost toimuma samaaegselt
Tühistamistingimused:
väljaostetud lennupilet tühistamisele ei kuulu
Hotell Berliner Hof 3* asub Kurfürstendammi ostutänavast ja keiser Wilhelmi memoriaalkirikust vaid 200 m kaugusel. Kurfürstendammi metroojaam jääb hotellist u. 5-minutilise jalutuskäigu kaugusele. Hotellis on avarad toad ja rikkalik buffee-hommikusöök. Hotelli fuajees saab kasutada tasuta traadita internetiühendust. Tubades on kaabeltelevisioon ning saabumisel tasuta pudel mineraalvett. Lähedalasuvas spaas pakutakse soodustusi. Hotelli hinnangut ja infot vaata siit
Hotell City B 3*asub kesklinna lähistel, Potsdamer Platz jääb umber 2 km kaugusele. Metroopeatus Bülowstraße asub kohe hotelli kõrval. Kõik hotelli toad on helikindlate akendega ning varustatud TV, ruumika riidekapi ja kirjutuslauaga. Pakutakse ainult hommikusööki. Hotellil on ka baar ja lounge. Hotelli hinnangut ja infot vaata siit
Hotell Holiday Inn Garden Court 4* asub Kurfürstendammi ostutänava lähistel. Berliini nimekatest vaatamisväärsustest on jalutuskäigu kaugusel Gedächtniskirche, KaDeWe kaubamaja ja loomaaed. Hotell on sobilik messikülastuseks – ICC messikeskus asub vaid 4 km kaugusel. Hotelli hinnangut ja infot vaata siit:
Hotell Best Western Grand City Berlin Mitte 4* asub linna põhjaosas, rahuliku ümbrusega piirkonnas. Hotell asub kaunis 1920-nendatest aastatest pärinevas hoones. Kogu maja on renoveeritud ning pakub 4* vastavat mugavust, sealhulgas spa teenuseid. Lähistelasuvast raudteejaamast saab kiiresti nii kesklinna kui lennujaama. Hotelli hinnangut ja infot vaata siit
Berliini Hop-on-Hop-Off 24 h Kasuta võimalust ning külasta kõiki Berliini vaatamisväärsusi ühel päeval, valides ise millise juures bussist väljad ja millise juures bussi taas sisened – potsdami väljak, raekoda, Teletorn, unter den Lindeni allee, Brandenburgi värav, Charlottenburgi Palee jt.
Berliini jalgsi-ekskursioon 3 h 45 min Selle ekskursiooni käigus kuuleb nii Berliini ajaloost kui näeb sellega seotud paiku – Berliini müür, Hitleri punkri asukoht, Riigipäevahoone, Brandenburgi värav, jt.
Muuseumid Aqua Dome ja Sea Life Aqua-Dome on maailma suurim eraldiseisev akvaarium, mis täidetud 1 miljoni liitri veega. SeaLife meremaailm tutvustab aga ookeani elu ja elanikke.
Muuseumi “Berliini lugu” – tegemist on väga ebatavalise muuseumiga: saate kogeda linna ajalugu kõigi oma meeltega. Külastajad saavad siseneda erinevatesse ajaloolistesse maailmadesse ja liikuda läbi unikaalse atmosfääri – linna loomisest peale kuni müüri langemiseni. Lisaks on muuseumis täiesti töötav aatompommi varjend, kus toimuvad ka giidiga tuurid.
Legoland Discover Centre Üks esimene siseruumides asuv Legoland. Saab näha, kuidas toodetakse lego-klotse mängu vabrikus, külastada 4D kino, ehitada ise legomaailma jne.
Ekskursioon Potsdami (4,5 h) – selle tuuri käigus näete nii vana kui uut Potsdami ja jääb vaba aega Sanssouci Palee külastamiseks. Hinna sisse kuulub ainult bussisõit.
Madame Tussaud`s vahakujude muuseum See kuulus vahakujude muuseum avas oma uksed Berliinis alles 2008. aastal. Lisaks Saksamaa suurkujudele saab näha ka maailmakuulsaid tegelasi.
Pärast Berliini müüri langemist ning linna ida- ja lääneosa ühendamist on Berliinist saanud taas Saksamaa suurim ning tähtsaim linn.
Suhteliselt väikesele pindalale on koondunud terve hulk ehitusmälestisi nagu Brandenburgi värav, Bellevue ning Charlottenburgi lossid, riigipäevahoone, ooperimaja, rahva seas populaarsed tänavad Unter den Linden ja Kurfürstendamm. Lisanduvad veel tosin rahvusvahelist tunnustust ning kuulsust leidnud muuseumi, nagu Egiptuse muuseum, Rahvusgalerii, Pergamoni muuseum jt. Õhtuse meelelahutuse eest hoolitsevad mitmed teatrid, sajad kinod, restoranid, baarid, kõrtsid ning diskoteegid.
Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal. Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil. Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal. Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed. Tol ajal ehitati siia kanti esimene loss - Cölln, millest sai Hochenzollernite perekonna esimene residents. Tänu Hochenzollernitele kasvas Berliinist lõpuks suur ja võimas linn.
Suur Valitseja Brandenburgi Friedrich Wilhelm (1640-1688) leidis pärast Kolmekümne aastast sõda eest laastatud Berliini. Kuna Friedrich Wilhelmil oli peale hea väejuhtimiskogemuse ka oskus n.ö. linna juhtida, siis, võttes eeskuju hollandlastest (lapsepõlve veetis Hollandis), lasi ta ehitada Berliini Spree jõe kaldale kaid ja taastas ehitised ning muutis Berliini taas tugevaks ning õitsval järjel olevaks linnaks. 1710.a. sai sellest Preisi kuningriigi pealinn.
Berliini ärkamisaeg (18. sajand) Esimene Preisi kuningas Friedrich lasi oma kallile abikaasale, Sophie-Charlotte jaoks ehitada Charlottenburgi palee. Palee ehitusel töötas ka tolleaegne skulptor-geenius Andreas Schlüter (1660-1714).
Kuningas Friedrichile järgnes kuningas Friedrich-Wilhelm I (1713-1740), ajaloos oma punktuaalse juhtimissüsteemi tõttu tuntud kui kuningas-seersant, kes lõi ka uue politsei-süsteemi. Ta polnud huvitatud Berliinist ja laskis linna bastionite taha ehitada omale uue linna Friedrichstadti.
Frederick II Suur (1740-1786) jätkas linna arengut lisades piki kuulsat Unter den Lindeni tänavat ja Bebeli väljaku äärde monumentaalseid ehitisi. Sellel ajajärgul valmis ka Brandenburgi värav (1791), mis on Berliini sümboliks. Berliini ehitustöödel tegutses tolleaegne kuulsaim arhitekt Knobelsdorff (1699-1753), kes oli inspireeritud nii rokokoost (Sanssousi loss) kui antiigist (Ooperimaja).
1871 aastaks oli Berliinist saanud Impeeriumi pealinn ja siin oli ligikaudu miljon elanikku. Nende seal ka August Borsig “lokomotiivi kuningas”, Werner von Siemens, pioneer elektriinseneritööstuse alal ja Emil Rathenau, AEG tööstuse looja.
1920 aastal kuulus Berliini ühtse juhtimissüsteemi alla kuus äärelinnaosa, seitse lähedalasuvat linna ja 59 küla – ühtekokku 4 miljonit elaniku. 1920-ndad oli Berliinis põnev aeg, eriti intellektuaalses ja kunstilises mõttes. Berliini ajalehed andsid tooni kogu Saksamaa ajalehtedele. Filmid, mis Berliinis tehti võitsid rahvusvahelist tunnustust eriti tänu sellistele juhtidele nagu Ernst Lubitsch, Fritz Lang ja Carl Mayer ning näitlejatele Emil Jannings ja Marlene Diedrich.
Max Reinhardi käe all puhkes õitsele Saksa teatrikunst. 1928 aastal esitles Berthold Brecht oma kuulsat “Kolme krossi ooperit”. Tema talendi õitsengu katkestas aga Hitleri režiim, kuna samaaegselt juutide tagakiusamisega keelati ka paljude kunstnike ja kirjanike looming ning asuti hävitatama seda, kuna see olevat “degenereerunud kunst” – nii räägiti lastele koolides.
Teine maailmasõda ja Berliini vallutamine
Liitlasriikide viimasel kohtumisel Jalta konverentsil veebruaris 1945. aastal otsustati, et Berliin vallutatakse sõjalist jõudu kasutades. 21 aprillist kuni 3 maini toimusidki linnas lahingud: võideldi Saksa armee jäänustega. Lõpuks andsid sakslased alla ja Hitler sooritas enesetapu.
Berliini jagamine
Pärast seda kui Saksamaa alistumisele oli alla kirjutatud võttis Alliansi neli riiki (Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit) üle Suur-Berliini valitsemise. Kuid NL poolt hakati takistama munitsipaalset valitsust kõikides asjades. Poliitiline surve, vetod ja mitmed intsidendid viisid lõpuks selleni, et munitsipaalametnikud marssisid raekojast välja ja lõid uue rivaalitseva valitsuse Schönebergis. Aastal 1948 leidis Ida-Berliin ennast isoleerituna.
13 augustil 1961 aastal välistati Ida-Berliini poolt igasugune ühenduse pidamine Lääne-Berliini poolega. Paar päeva hiljem hakati ehitama Berliini müüri, mis pidi tähistama Nõukogude Liidu riigipiiri (nii märgiti maakaartidel). Sellest alates pandi mõlemale poole betoonbarjääri 160 km pikkuselt okastraat, vahitornid ja vahipostid (tunnimehed). Katsetused ühelt poolt teisele poole pääseda lõppesid sageli traagiliselt.
Müüri langemine ja Saksamaa ühinemise kroonika.
4.november 1989.a. nõuavad Ida-Berliinis demonstratsioonil ca. miljon inimest vabasid valimisi ning inimõiguste järgimist.
13. augustil 1961.a. ehitatud Berliini müür avatakse.
22.detsember 1989.a. - avatakse Brandenburgi värav – ühise Saksamaa sümbol, millele lisandub ka kahe Saksa riigi vahelise piiri avamine.
23.august 1990.a. - esimene vabalt valitud (1990. aasta märtsis) rahvaesindus (Volkskammer) määrab SDV ühinemise kuupäevaks Saksamaa Liitvabariigiga 3. oktoobri 1990.aastal.
12. September 1990.a. - nelja Teise Maailmasõja võitnud riigi ning SDV ja SLV välisministrid lõpetavad läbirääkimised ning kirjutavad alla lepingule, mis määrab kindlaks Saksamaa täieliku suveräänsuse, ühendatud Saksamaa piirid ning Sõjaväe suuruse 370 000 meheni.
3.oktoober 1990.a. - SDV ühineb Saksamaa Liitvabariigiga. Saksamaa ühinemispäev on nüüdseks sakslaste rahvuspüha.
Kliima
Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima. Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C ja talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi. Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad. Tänu Berliini kõrgematele ehitistele püsib kesklinnas soojema temperatuur, kui äärelinnades.
Talvel võib mõnikord ka lund sadada, kuid püsima see tavaliselt ei jää. On ka erandeid, nagu näiteks viimased talved, mil isegi Berliinis on olnud pidev lumi ning jää mitme talvekuu vältel.
Rahvuspühad
1.jaanuar – Uusaasta Aprill - Lihavõtted (liikuv püha) 1.mai – Maipüha Juuni– Kristuse Ülestõusmispüha (liikuv püha) Juuni – Nelipühad (liikuv püha) 3.oktoober – Vabariigi aastapäev ( peale Saksamaa taasühinemist) 25. ja 26. detsember – Esimene ja Teine Jõulupüha
Transport
Lennujaamast kesklinna
Berliinis on 2 rahvusvahelist lennujaama – Tegeli lennujaam ja Schönefeldi lennujaam. Aastal 2012 suletakse Tegel ning Schönefeldi lähistel valmib uus Berlin-Brandenburgi Rahvusvaheline lennujaam.
Tegeli lennujaam asub kesklinnast 8 km kaugusel ning kesklinna saab nii busside kui rongidega. Loe lähemalt siit.
Schönefeldi lennujaam asub 18 km kaugusel kesklinnast ning sinna saab nii bussi, kui rongiga. Kohe Schönefeldi lennujaama ligiduses on ka samanimeline raudteejaam, kust S-bahn rongidega number S9 ja S45 saab kesklinna (ümberistumistega). Ainuke otseühendus kesklinnaga on RE Airport Express rong. Väljub samast jaamast iga 30 minuti järel ning tal on kesklinnas mitmeid peatusi suuremates raudteejaamades.
Berliini ühistranspordi süsteemi kuuluvad nii pealmaa kui allmaa rongid ehk siis S-bahn ja U-bahn, trammid ja bussid. Pileteid on saada rongijaamades või kollastes ning oranžides piletiaparaatides, kehtivad kõigile neljale sõidukile. Loe lähemalt Berliini transpordisüsteemist viidete alt.
Shopping
Peamised kaubamajad asuvad piki Kurfürstendammi ja Tauentzienstrasset.
Tauentzienstrasse on väga sobilik pikendus kuulsale Kurfürstendammi ostutänavale. Sealt leiab poode kogu perele nii erinevas hinnakategoorias kui stiilis. Maailmakuulus KaDeWe kaubamaja oma kuulsa toiduosakonna ning disainer-butiikidega on lausa kohustuslik.
Ainulaadse kogemuse pärast tasuks ette võtta Friedrichstrasse läbikäigud ja „Quartier`id“. Quartier 206 leiate rahvusvaheliselt tuntud disainerite riideid art deco atmosfääris. Quartier 207 – seda imepärast hoonet, mille on loonud Jean Nouvel, tuntakse helendava klaasist koonusja sissepääsu poolest. Veel kauplusi ning suure toidukaupade poe leiate 205. majast, kus on ideaalne teha lõunapausi. Need kolm hoonet asuvad "Stadtmitte" ja "Französische Strasse" metroopeatuste vahel.
Potsdamer Platz Arkaden Kohe Uue-Berliini keskel asub elav ostlemise koht – Arkaden. Kolmel korrusel on enam kui 130 poodi, nii moekaupu kui elektroonikat, hea valik gastronoomilisi butiike ning palju kohvikuid ja jäätisemüüjaid on teinud selle koha populaarseks nii kohalike kui külaliste seas.
Berliinist leiab ka lugematul hulgal second-hand poode. Suur valik second-hand riideid leiate Colours`ist Bergmannstrasselt, Kreuzbergilt ja Trash-Schick poest Wühlischstrasselt ning Friedrichshaini tänavalt.
Kõik parimad ostukohad koos piirkonna linnaplaaniga leiate siit
Riigipäevahoone on Saksa Liidupäeva või siis (parlamendi) föderaalse valitsuse töökoht ja tänu oma uuele klaaskuplile katusel on ta muutunud igale linna külastavale turistile üheks peamiseks vaatamisväärsuseks.
Brandenburgi värav, Berliini ainus järelejäänud linnavärav on tõeline linna sümbol. Värava ehitas Carl Gotthard Langhans 1789 aastal ja paar aastat hiljem asetati selle katusele Gottfried Schadow` poolt valmistatud quadriga (Võidunelik - 4 hobust). See suunati näoga linnakeskuse poole. Originaalteose viis Napoleon ühel oma sõjakäigul siit kaasa, kuid see toodi Berliini tagasi 1814 aastal. See triumfikaar sümboliseeris ligi kolmkümmend aastat linna kaheks jagunemist: Brandenburgi värav oli üks osa Berliini müürist. Pärast müüri langemist ja laialdasi renoveerimistöid avati Brandenburgi värav uuesti 3 oktoobril 1990.a.
Liivakivist konstruktsioonidel on 12 dooria stiilis sammast. Mõlema külje 6 sammast toetavad 11 meetri pikkust tala, mis jagab värava viieks läbikäiguks. Berliini linnavalitsus otsustas et Brandenburgi värav jääb suletuks autodele, bussidele ja teistele mootorsõidukitele.
Pärnade allee on Berliini kõige kaunim avenüü. See kulgeb Pariisi väljakult Brandenburgi väravate juurest kuni Lossisillani.
Algselt oli see lihtsalt maantee, mis viis näiteks 1573 aastal Kuningapaleest Lietzowi ja hiljem Charlottenburgi lossi juurde. Alates 1701 aastast hakkas siia kerkima üha rohkem ja rohkem uusi hooneid. Ilmusid Arsenal, Kroonprintsi palee, Printsessipalee ja Prints Heinrichi palee (nüüd Humboldti Ülikool), samuti Forum Fridericianum (praegune Bebeli väljak), mille ehitustöid alustati 18 saj lõpus koos Ooperimaja, Akadeemia raamatukogu ja Püha Hedvigi katedraaliga.
Teise Maailmasõja ajal käskis Hitler pärnapuud maha raiuda, et saaks tänavat laiendada; pärast sõda meenutas allee tossavate varemetega tühermaad. Taastustööd algasid alles 1958 aastal. Endise Kuningapalee (praeguse Berliini Palee) asukohale endisel Lossiplatsil kerkis uus Palee, mis sai nimeks Vabariigi palee. Alates Müüri langemisest on palju Pärnade allee ääres olevaid ehitisi taastatud ja renoveeritud.
Aleksandri väljak on Berliini kõige kuulsam väljak, tähtis ühistranspordi sõlm ja ilmatusuur kaubanduskeskus. Kohalike seas tuntud lihtsalt “Alex”.
Umbes 1700 aastatel oli see elav turuplats nimega Oxeni väljak. Hiljem kasutati seda ka paraadide väljakuna. Oma praeguse nime sai ta tsaar Alexander II külaskäigu ajal 1805 aastal. Aastal 1882, kui siia ehitati raudteejaam kaotas “Alex” oma turuväljaku imidži ja temast sai tähtis transpordisõlm.
Väljak, mille Alfred Döblin muutis surematuks oma novelliga “Berliini Alexanderplatz” (1929) hävitati peaaegu täielikult Teise maailmasõja ajal. Tema praegune väljanägemine pärineb Ida-Berliini rekonstrueerimise ajast aastatel 1966-71.
Aleksandri väljaku äärsetest tähtsamatest ehitistest võiks nimetada 14. sajandist pärinevat Maria kirikut ning punastest tellistest raekoda (1861-1869).
Muuseumisaarele pani aluse kuningas Friedrich-Wilhelm II 19 sajandi algul. See ilmatusuur kompleks oli koduks Berliini Rahvusmuuseumi rikkalikule kollektsioonile kuni Teise Maailmasõja alguseni. Sõja ajal sai Berliini vanim muuseumide kompleks tugevasti kannatada, purustati üle 70 %. (teatavasti kahe linna ajastul loodi mõlemale poolele oma muuseumid, mis hiljem oma kogud taas ühendasid)
Tänapäevane Muuseumisaar ühendab endas viit tähtsat muuseumit.
Saare lõunaosas, Lossisilla ja Berliini katedraali lähistel asub Vana Muuseum. Minnes põhjapoole leiame Uue Muuseumi ja Vana rahvusgalerii. Saare Kupfergrabeni poolses osas seisab Pergamoni muuseum ja koos Bode muuseumiga loovad nad ühise ansambli.
Muuseumi hoone, valmis 1930, on jagatud kolme ossa: antiikkollektsioonid kaasa arvatud Pergamoni altar (Zeusi altar Pergamonist, peamine vaatamisväärsus) , hellenistliku kunsti meistriteosed, rikkalikult kaunistatud rooma aegne Millet turu värav, kreeka ja rooma skulptuurid, pisiesemed ja mosaiigid.
Muuseumi saare tipp, vana keiser Friedrichi muuseum omab nüüd viit erinevat sektsiooni.
Egiptuse muuseum ja papüüruse kollektsioon
Hilis-antiik ja Bütsantsi kunsti muuseum
Skulptuuride kollektsioon
Maaligalerii 14-18 saj, itaalia, saksa ja madalmaade kunst
Numismaatiline kollektsioon
See uus-barokk stiilis hoone on ehitatud umbes üle-eelmise sajandi vahetuse paiku. Tänu oma imposantsele kuplile ja imekaunile eessaalile, tundub ta olevat nagu üks laev Spree jõel. Muuseumi esimene direktor, Wilhelm von Bode laskis interjööri kujundada nii, et iga ruum oleks omamoodi ja selles stiilis, millise epohhi kunsti ta eksponeerib.
Berliini esimene avalik muuseum, ehitatud Schinkeli poolt 1824-30 aastatel. Peafassaadi kolonnaad on neo-klassikalise kunsti meistriteos. Ehitis sai sõja ajal kannatada, taastati 1951-1966. Graniidist basseini maja ees oli algselt plaanitsetud asetada hoonesse sisse.
(1843-59) projekteeritud Friedrich August Stüleri poolt, ehitati seepärast, et vabastada Vana Muuseum, mis oli kiiresti muutunud liiga väikseks, et mahutada kõiki kunstiväärtusi. Sõja ajal täielikult purustatud, renoveeritud 2008.a.
16 sajandil polnud see midagi muud, kui teerada, mida mööda kuningas pääses linnast oma Grünewaldi jahimajakesse. See oli Bismarck, kes muutis aastatel 1882-1886 Kurfürstendammi prestiižeks jalutukäigu kohaks, mida tänapäeva berliinlased nimetavad lihtsustatult KuDammiks. Piki 3,5 km pikkust bulvarit paiknevad kohvikud, restoranid, teatrid, kinod, kunstigaleriid, luksus hotellid, ööklubid ja kõrgmoe butiigid. Kahekümnendatel aastatel oli siinsed arvukad teatrid, kohvikud ja ööklubid kohtumispaigaks Berliini intellektuaalidele.
Pärast sõjapurustusi, Kurfürstendamm puhastati ja avati taas 1950-ndatel
Charlottenburgi loss on suurim ja ilusaim palee Berliinis, särav näide barokk arhitektuurist Saksamaal. Samuti oli see kuninganna Sophie-Charlotte, Frederick I abikaasa lemmikloss.
Lossi ehitustöid alustati 1695 aastal. Esialgne Charlottenburg oli väike, kuid juba varsti seda laiendati. 1701 aastal ehitati palee ümber Eosander von Göthe plaanide järgi Versailles`i palee stiilis: laiendati peahoonet ja lisati tiibhooned ning 1710 aastal ka kuppel.
Teise Maailmasõja ajal sai rängalt kannatada, taastamistööd algasid 1950-ndatel aastatel.
Lossipark – kujundatud inglise stiilis Friedrich-Wilhelmi valitsemise ajal, see roheline maa-ala on nagu oaas keset mürarikkast linna. Pargi ühes otsas on väike mausoleum, ehitatud 1810 aastal. Seal on Friedrich-Wilhelm III, kuninganna Louise, imperaator Wilhelm I ja kuninganna Augustine hauad.
Huvitavaid fakte
Saksamaa on üks neist riikidest, kus poodide lahtiolekuajad on seaduslikult paika pandud. Siiski viimastel aastatel liberaalsemaks muutunud reeglistik lubab kaupmeestel uksed lahti hoida kella 9.00 kuni 20.00. Nädalavahetustel, alates laupäeva õhtupoolikust, on reeglina võimalik esmatarbekaupu osta ainult bensiinijaamadest.
Söök ja jook
Traditsioonilised Berliini road pärinevad lähipiirkonnast Põhja-Saksamaalt, sisaldades maamehele iseloomulikku toitvat sööki nagu näiteks sealiha, hani, kala, herned, oad, kurgid ja kartulid.
Tüüpilised Berliini road on Curryvorst, hautatud seakoot hapukapsaga ja sõõrikud erinevate täidistega. Berliini köögis peegelduvad ka sisserändajate maitse-eelistused. Näiteks türklased on muutnud populaarseks döner-kebabi.
Küsi selle reisi kohta
Aitäh Teile!
Teie küsimus on saadetud GoTraveli reisikonsultandile, kes võtab Teiega peagi ühendust.
