Maakera kõhu all: pea alaspidi

Uus-Meremaa on maa, kus kõik käib tagurpidi. Eesti poolt vaadates kõnnivad inimesed pea alaspidi nagu kärbsed laes; kui Euroopas on õhtu, siis Uus-Meremaal algab päev, septembris algavad kevadised tormid ja keegi soovitab märtsis Gisborne’i sügisesi vahtralehti vaatama minna.

Jõulude ajal laekuvad rannale suvitajad ning juunis kuulutatakse välja suusahooaeg. Aegajalt maabuvad supelrannas haikalad ja pingviinid. Loodusega lähemalt tutvudes selgub, et siin on ka mõned mürkrohelised, oranžid ja mulinal keevad järved, suitsevad mäenõlvad, podisevad mudatiigid ja mõned aktiivsed vulkaanid, mille nõlvadel kohalikud juulikuus suusatamas käivad. Mulisevates järvedes vaaritavad ümberkaudsed elanikud õhtusööki.

Taevas ripuvad imelikud lillakaskollased pilved, mis näevad välja, nagu oleks tulnukad need sinna unustanud. Ka kolmemõõtmelise ruumiga on midagi lahti: keegi on seda painutanud, väänanud, lapikumaks litsunud. Jah, kõik tundemärgid näitavad, et maailma äär on kuskil lähedal. Kui liiga lähedale minna, võib üle ääre kosmosesse kukkuda.

Ning mitte väga ammu jooksid selle imeliku looduse keskel tätoveeritud maoori sõdalased ning seilasid oma pikkades kanuudes lahinguretkele. Esimese mulje Uus-Meremaast võib kokku võtta sõnadega: huvitav… omapärane… hm… sürreaalne!

Jahtkapten Hillar Kukk oli kolmas mees, kelle juhtimisel purjetati sini-must-valge lipu all ümber maailma. 2007-09 seilas ta ümber palli oma purjekal Martha. See raamat ei ole aga mitte ainult ümbermaailmareisist. Merd võib sõita mitut moodi. Merel võib teha tööd, võib võidu seilata, võib niisama lustida. Hillar tegi meresõidust enda eluviisi. Oma unikaalse purjekaga Martha on ta mõõtnud meremiile nii koduvetes kui avaookeanil, teinud kõige krooniks ka tiiru ümber maapalli. See on raamat sellest, kuidas elada merel ja merega koos. Hillar pole mingi kivinäoga kapten, ta raamatus on sees rõõmsad võidud ja kibelus kodust kaugele, aga ka kibedad kaotused, mure ja koduigatsus.

See on mõnusa eluviisi raamat koos Hillariga kaasa seilanud Meeli Paldroki väga mõnusate illustratsioonidega.

Nõukogude ajal võtsid eestlased ette päris mitu korralikku ekstreem-ekspeditsiooni. Lennart Meri juhtimisel käisid noored teadlased Kamtšatkal, meie alpinistid sooritasid mitu keerulist esmatõusu Pamiiris. 1976. aasta kevadel startis Tallinnast väike maastikuauto UAZ, kus sees teleajakirjanikud Ülo Tootsen, Rein Nurk ja Tõnu Kalle ja tohutult teletehnikat. Ligi poole aastaga läbiti autoga kuni Vladivostokini 22 000 km, lisaks hulk kilomeetreid rongide ja lennukitega. Sellest matkast valmis mitmeid telesaateid, reportaaže Aktuaalsele Kaamerale ja dokumentaalmaterjale. Ülo Tootsen pidas reisil ka päevikut, mille põhjal asus kokku kirjutama raamatut. Paraku ei jõudnud Ülo (1933-2006) ise oma reisiraamatu ilmumist ära oodata. Käsikirja vormistas lõplikult ja kommenteeris Eesti Päevalehe kauaaegne Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu. „Kahe mere vahel ehk omal jõul läbi Venemaa“ pakub ehedat ja ausat nõuka-reaalsust.

Jahtlaev Lennuk purjetas ümber maailma aastatel 1999-2001. See oli esimene purjekas, mis alustas ja lõpetas oma ümbermaailmareisi Tallinnas. Pooleteist aasta jooksul seilati ümber Hoorni ja Hea Lootuse neemede, saadi torme Atlandi ja Vaiksel ookeanil, hulbiti palaval Lõunamerel ja jäätunud Põhjamerel. Reisi kümnendaks aastapäevaks on ilmunud täiendatud trükk Tiit Pruuli raamatust „Eesti lipp ümber palli“, kus tuuakse ära paljude meeskonnaliikmete (Kaido Kama, Mart Saarsoo, Indrek Tarand jt) meenutusi sellest raskest reisist. Teine, parandatud ja täiendatud trükk

2008. aastal Eesti parimaks reisiraamatuks tunnistatud Roy Strideri „Himaalaja jutud“ on täiendatud versioonis uuesti ilmunud. Enam kui 400-leheküljeline nukkerpõnev raamat viib lugeja okupeeritud Tiibetisse ja kodusõjajärgsesse Nepali, seiklema rahutusse Indiasse ning teeb tutvust Sikkimi, Mustangi ja Bhutani tillukeste kuningriikidega. Tiibeti pagulaskunstniku Druktse Gyal\'i illustratsioone täiendab teose uustrükis värviline fotolisa. Strider on väärtustanud Himaalaja juttude uut väljaannet spetsiaalselt juurdekirjutatud 65. peatükiga.

Brasiilia on väga kirglik maa, seda usume me kõik. Teame sambat, karnevale, valgeid randu ja bossanoovarütme ning igatseme seda kõike ise kogeda. Aga Brasiilia ei olegi ainult jalgpall, Rio karneval ja lustakad inimesed, vaid kätkeb veel palju üllatavaid kontraste. Raamatu autor Liis Kängsepp uuribki seda eelarvamuste-ettekujutuste jäämäe veealust osa, mis rändureile esmapilgul varjatuks võib jääda, aga mis teeb turisti-Brasiiliast päris-Brasiilia. Lisaks olulisematele vaatamisväärsustele leiame raamatust hulgaliselt tähelepanekuid brasiillaste igapäevaelu kohta, millesse ju iga tõsisema huviga turistki tahaks pilku heita. Sest Brasiiliat pole võimalik mõista, kui ei tea, mis on favela, candomblé, churrasco, capoeira või caipirinha.

Otsuse saada õigeusu vaimulikuks võttis preester ja muusik Sakarias Leppik vastu Küprosel, Troodose mägedes. Nüüd on raamatuks saanud Isa Skariase päevik tema elust maailma ühes vägevaimas kloostris – Kykkose mungakloostris. Kuu aja jooksul toimunud sündmused toovad lugejani Küprose soojuse, sealsed inimesed, hõrgutavad road ja kunsti; bütsantsliku elulaadi ja selle kultuuri kalliskivid. Nende kaudu ühtlasi ka inimese sisemise muutumise ime.

Olev Remsu ja Tiit Pruuli rändasid läbi kõik endised Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariigid, lisaks veel jupi Venemaa islamipiirkondi. Nad nägid, kuidas islam on tuhast tõusnud ja kasvamas. Kuidas ausse on tõstetud vanad kultuuritraditsioonid ja uued poliitveidrused. Nad kogesid piiritut külalislahkust ja halvasti varjatud põlgust, pühade meeste hardushetki ja riigijuhtide naeruväärsust.

Kirjanik Remsu ja fotograaf Pruuli arutlesid sel reisil palju, kas autoritaarsus ja diktatuur on omased islamile kui religioonile, Aasiale kui maailmajaole või postkommunismile kui ideoloogiale. Olevi raamat „Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia“ ongi analüüsiv reisikiri, mitte lihtsalt mošeede loetelu või igapäevakommete tutvustus. See on hariv ja kaasakiskuv reisikiri.

Maailm on imeline. Inimesed - uudishimulikud. Eriti see osa, kes soovub oma silma kuningaks tõsta, imelist maailma nii lähedalt kui võimalik vaadelda, käega puutuda. Selleks on pea ainus võimalus - pakkida reisipaun ja minna, kuhu süda kõige enam himustab, ise avastada meresid ja maid. Tõsi, nende hetkede nimel tuleb eelnevalt pingutada, pikendada tööpäevi, loobuda mõnest muust meeldivast. Ent ees ootav on kõike seda kuhjaga väärt.

Kui tuled, hea lugeja, reisile koos meiega, satud 18 erineva maa radadele. Kodu-Euroopas ei lookle neist ainsatki, kõik on kauged ja eksootilised paigad. Enamiku tõmbenumbriks on olnud maagilised sõnad: maailma ime või maailma loodusime. Reisisellid Reet ja Tiit võivad kinnitada - kergekäeliselt pole neid austavaid nimetusi jagatud, tõepoolest on imeteldav, mida inimkäed ja -mõistus ning emake loodus on korda saatnud.

Head kaasatulemist meiega ning kaunite ja põnevate paikade nautimist. Sedapuhku koos selle raamatuga oma mugavas tugitoolis!

Kui palju olen ma Poolas olnud?\" küsib Olev Remsu ja tõdeb, et vist rohkem kui sada korda. Peamiselt on ta Poolast läbi sõitnud, olnud giidiks bussireisidel Pariisi, Prahasse ja mujale Euroopasse. Ja ikka on ta kuulnud reisirahva õhkamist: \"Kui seda Poolat ees ei oleks!\" või ka nõukogudeaegset sõnakõlksu \"kuritsa ne ptitsa i Polša zagranitsa\" (kana pole lind ega Poola välismaa).

\"Tegelikult on Poola võrratu maa, mida võib alahinnata üksnes inimene, kes sellest midagi ei tea,\" kinnitab selle raamatu autor.\" Üks põhjusi, miks olen sule haaranud, on sama, mis paneb mu bussi esiistmel hasartselt Poolast jutustama – tahan, et meie rahvas hakkaks seda riiki vääriliselt hindama.

Raamat viib lugeja teadlaste, maadeavastajate ja vürtspoodnike seltsis hoogsale reisile suurte tsivilisatsioonide ja iidsete rahvaste juurde. Jõuame Indoneesia põlismetsadest Birma kuldtempliteni. Harjutame õhtuhämaruses dervišitega pöörlemist ja sammume pühakute kombel kunagiste algkristlaste jalajälgedes. Rändame koos Aleksander Suurega ning ühineme nendega, kes sõitsid esimest korda mööda ohtlikke ookeane.

Raamatu lõpulehekülgedel leiame end taas turvalisest Euroopast – maailma enim külastatud monumendi jalamilt. «Martin Kala jätkab eesti reisikirjanduses Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Mihkel Muti traditsioone. Kokkuvõttes on see palju rohkem kui reisikiri, see on kultuurikiri maailmast,» arvab Tiit Pruuli.

Raamat räägib kultuuri - ja ajaloohuviliste sõprade reisist Ida-Preisimaale. 
Tutvuti muinaspreislaste hääbumise, sakslaste vallutuste ja venelaste hävitustööga. 

Et oleks vahva matk ja koguneks uusi teadmisi – soovivad need rändurid eesotsas Mart Laari ja Tiit Pruuliga ka kõigile teistele, kes tunnevad huvi selle ülipõneva piirkonna vastu.

Raamat sisaldab kuutkümmend üht Euroopa-reisidelt (1918–1930) saadetud kirja poetessi tütardele. Raamatu on koostanud ja mahuka sissejuhatusega varustanud Sirje Kiin.

«Idee kõik uued maailmaimed läbi sõita tekkis nii nagu ideed sageli tekivad – iseenesest,« tunnistab Kivi raamatu sissejuhatuses. «Ma ei oska põhjendada, mis mind neid vaatama kisub, kuid ilmselt on põhjus asjaolus, et elus endas on imesid ju imevähe. Niipalju kui ma meenutada suudan, pole minuga juhtunud midagi imelist juba viimased kümme aastat. Sellises olukorras tuleb imed ise üles otsida, sest Eestis neid pole, kui muidugi mitte võtta arvesse Munamäge ja Vabadusekella.» 

Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.

Luulekogu sisaldab 160 rändamisega seotud luuletust sajalt autorilt, Kristjan Jaak Petersonist Contrani. Järelsõna on kirjutanud kirjandusteadlane Sirje Olesk.

Vene laevadel oli kapteni esimese abi ehk pompa ehk Püha isa esmaseks ülesandeks valvata meremeeste moraali järele. Nõukogude moraali järele.

Kunagine Püha isa Heino Kermik annab raamatus Vene meri hästi ausa ülevaate, milline see moraal tegelikult oli. Need ahastavad päevikuleheküljed näitavad, kuidas Saaremaa poisi romantilised mereunistused purunesid vene laeval valitsevas moraalituses. Kuidas Atlandi sinistel vetel sõitsid ringi ujuvad kalakombinaadid, ujuvad joomapunkrid ja ujuvad hooramajad.

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita.

Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

Olev Remsu ja Tiit Pruuli sõitsid rongidega Tallinnast nii kaugele kui võimalik – Vaikse ookeani äärde Vladivostokki. Reis läbi Venemaa pakub eksootikat, sovetlikku olmet, põnevat ajalugu ja süvakultuuri. Olev Remsu tekst ja Tiit Pruuli fotod toovad kaasaegse Venemaa erinevad tahud ka eesti lugejateni.

Raamat sisaldab eesti luuletajate (Hando Runnel, Wimberg, Ilmar Trull, Henno Käo jmt) lastele kirjutatud reisiluuletusi. Raamatu on paljude piltidega illustreerinud Regina Lukk-Toompere.

Fotograaf Kaido Haagen on pildistanud peaaegu kõiki Eestimaa meremärke. Need fotod koos lühikeste eesti- ja inglise keelsete kommentaaridega annavad kunstipärase ülevaate meie merendusloost.

Maailmaränduri ja kirjaniku Olev Remsu reisikiri \"Toronto - New York - Los Angeles\" valmis pärast 2007.aasta reisi kolme Põhja-Ameerika kosmopoliitsesse suurlinnas. Linnas jalgrattal ja linnade vahel väga ebaameerikalikult bussiga reisides, on autori pilk kinni püüdnud detailid, mis reeglina kahe silma vahele jäävad. Autori reis algab Toronto pilvelõhkujate vahelt - miljonäride ja rikaste kerjuste linnast, nagu autor seda ise nimetab – jätkub läbi Kanada lõkendava sügise mööda Niagara kosest Maailma Nabasse – New Yorki. Nagu autor ise tunnistab, on ta seda suurlinna alati armastanud – koolipoisina esmakordselt postkaardil Empire State Buildingut nähes jäi kõik muu mõneks ajaks tahaplaanile, et koguda materjali New Yorgi kohta.

Ground Zero, Central Park, Hiinalinn, Greenwich Village, New Yorgi alternatiivkultuuri keskus ja boheemluse pesa. Ning seejärel taas bussijaam, pooleteist meetri pikkune bussipilet ning teekond jätkub läände. Autori lemmikraamatuks oli kunagi John Steinbecki \"Teekond Charleyga. Ameerikat otsimas\". Selles kirjeldab Nobeli laureaat, kuidas ta kolm kuud auto ja haagissuvilaga ümber Ameerika sõidab. Remsu teekond kulgeb mööda Steinbecki tagasiteed. Läbi viljapõldude ja naftaväljade kuni Los Angelese siredate pilvelõhkujateni.

Raamatut illustreerivad arvukad fotod, nende autorite hulgas on ka Eesti üks tuntumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik.

Raamat heidab pilgu kunagise hiigelimpeeriumi pea- ja residentsilinna fassaadide taha, üritab mõista seda, mis esmapilgul võõristav või veider, leida seoseid ja selgitusi.

Hanna Milleri meeleolukas raamat sobib kaaslaseks kõigile, kel Austriasse asja – kas lühemaks või pikemaks ajaks, turisti või reisijuhina, või hoopis suusanõlvadele. Eelkõige on see mõeldud aga mõnusaks lugemiseks neile, kel hinges kultuurihuvi ja rännukihk, isegi kui Austriasse sõitu praegu plaanis pole. Või ehk äkki siiski?

Raamat on läbi müüdud!

Raamat, mis mõeldud neile, kes on sügavamalt huvitatud Vana-Egiptuse iidsest tsivilisatsioonist. Autor, Eesti esiegüptoloog Sergei Stadnikov, tutvustab teadlaste uurimisretki Egiptusse ja annab põhjaliku ülevaate Vana-Egiptuse aja- ja usundiloost, mütoloogiast, jumalustest ning üleloomulikest jõududest.

Tähestikulises järjekorras kirjeldatakse detailselt ajaloolis-kultuurilisi mälestisi, mida eestlased kõige enam külastavad.

Ajakirjanik Priit Pullerits selgitab meile, eestlastele, mis see kauge Ameerika õigupoolest on. Fotod: Corbis, Tiit Pruuli, Külli Pullerits, Piibe Pullerits, Priit Pullerits, Teet Pullerits ja Sven Soome

Teine raamat sarjast Go reisiraamat. See on esimene Eesti autori poolt kirjutatud Prantsusmaa reisijuht. Margo Pajuste on ajaloolane, kes on Prantsusmaal elanud ligi kolm aastat ja mööda maad palju ringi reisinud. Vaatamisväärsusi on Prantsusmaal tohutult palju, raamatus olev valik on tehtud lähtudes autori ajaloohuvist. Oma raamatus tutvustab ta Prantsusmaa olulisemaid ajaloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi, annab ülevaate riigi kuulsusrikkast minevikust ning prantslaste elustiilist üldisemalt. Reisijuhis on Prantsusmaa jaotatud regioonideks, peatüki sees on vaatamisväärsused tähestikulises järjekorras. Kolme tärniga on märgitud kohad, mida tasub kindlasti vaadata. Reisijuhi praktiline osa sisaldab väärtuslikke näpunäiteid selle kohta, kuidas Prantsusmaal rännates probleemideta toime tulla (kuidas liigelda, kus süüa jne). Rikkalikult fotodega illustreeritud reisijuht on sobivas formaadis ja mahub reisile minnes kenasti taskusse.

Ligi 30 president Lennart Meri sõpra ja kolleegi meenutavad käesolevas raamatus Merit kui kirjanikku, filmitegijat, välisministrit ja Eesti presidenti. Teiste seas jagavad oma mälestusi lugejatega Lennart Meri poeg Mart Meri, vend Hindrek-Peeter Meri, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, endine peaminister Mart Laar, suursaadikud (ja endised ministrid) Jüri Luik, Jaak Jõerüüt, Riivo Sinijärv, parlamendiliikmed Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Paul-Eerik Rummo, mitmed kirjanikud, Välisministeeriumi ametnikud, ajakirjanikud ja poliitikud. Raamat on illustreeritud fotodega Lennart Meri reisidest, ametlikest visiitidest ja kohtumistest tuntud poliitikutega kogu maailmas.

Tiit Pruuli ja Peeter Vähi viivad teid rännakule tuhandenäolise budismi lätetele, sadadesse templitesse ja kloostritesse, tuhandetesse pühapaikadesse üle maailma. Sinna, kus nemad on juba käinud.

Autorite fotod ja tekstid räägivad tähtsamatest budistlikest mõistetest, rituaalidest, traditsioonidest, rahvastest.

Hispaaniast räägitakse peamiselt kui päikese, paella, flamenko, härjavõitluse ja tulise temperamendiga inimeste maast. Ometi moodustab see vaid stereotüüpse murdosa tuhandenäolisest Hispaaniast.

Raamat pakub avastamist paralleelmaailmades: ajaloos ja kaasajas, linnas ja looduses, kunstisaalides ja hipirandadel, traditsioonides ja vabameelsuses, puhkehetkedel ja pöörastel Hispaania fiesta\'del.

Autor viib teid ringkäigule erinevates maakondades Baskimaast Andaluusiani ja Katalooniast Galiciani. Selle käigus veendute, kuivõrd võivad kultuur, inimesed ja loodus ühes riigis üksteisest erineda nagu öö ja päev! Hispaania armastabki äärmusi - elegantsus ja robustsus käivad siin päevast päeva käsikäes. Raamat kiikab ka Hispaania argiellu, valgustab tänapäeva ühiskondlik-poliitilisi probleeme ning jagab praktilisi soovitusi, kuidas selles rikkalikus ja pisut kaootilises maailmas orienteeruda.

Raamat koosneb fotodest, mida 17 Eesti rändurit-amatöörfotograafi on teinud rohkem kui 30-s islamiriigis või piirkondades, kus muhameedlased moodustavad suurema osa elanikest. Enamik fotodest on pildistatud aastatel 2000–2005, paar ka varasemal ajal.

Raamatu idee sündis koos Eesti Rahva Muuseumi näitusega \"Inimnäoline islam\", kus välja pandud eestlastest rändurite 150 fotot. Suur osa näitusele välja valitud piltidest ja neile kirjutatud tekstidest on ka käesolevasse raamatusse jõudnud.

Tegijate taotlus on aidata veidikenegi kummutada väärarusaamasid, mis on seoses \"terrorismivastase sõjaga\" levimas tänases Läänes islamiusu ja muslimite kohta.