6310 110

Saalomoni saared

Saalomoni saared, Saalomoni Saarte

Saalomoni saared

Saalomoni saared

Saalomoni saared näevad välja just sellised, nagu paradiisisaari tihti ette kujutatakse. Kookospalmidega palistatud valge liivaga rannad, postkaardilikult sinine ookeanivesi, saarte keskel kõrguvad vihmametsaga kaetud vulkaanid, aastaringselt soe kliima, head tingimused sukeldumiseks ja surfamiseks, sõbralikult naeratavad endised inimsööjad jne.

LippVapp
AsukohtAustraalia ja Okeaania
RiikSaalomoni Saarte
AjavööndGMT + 11h. Erinevus Eesti ajaga +9h, märtsist oktoobrini +10h
Pindala28 400 km²
Rahvaarv481 400 (2006)
Haldusjaotus9 provintsi
Keeledinglise keel
Naaberriigidmaapiir puudub, ühine merepiir Paapua Uus-Guinea, Tuvalu ja Vanuatuga
PiiridPiirneb idas Vaikse ookeaniga ja läänes India ookeaniga. Kuna kogu Uus-Guinea saar loetakse kokkuleppeliselt Okeaania alla kuuluvaks, siis asub ka Indoneesia osaliselt Okeaanias. Okeaanias asuvad ka USA-le kuuluvad Havai saared ja Tšiilile kuuluv Lihavõttesaar.
Riigikordkonstitutsiooniline monarhia
RiigipeaSuurbritannia kuninganna ( Elisabeth II)
PealinnHoniara ( 57 400 el.)
RahaühikSaalomoni Saarte dollar ( SBD)
Rahvastik94% rahvastikust on melaneeslased, 3,5% polüneeslased (elavad kaugemail väikesaartel ja atollidel) ning 1,5% on mikroneeslased. Vella Lavella saarel elab mõni tuhat paapuat. Vähesel arvul on hiinlasi, inglasi ja austraallasi.
Religioonid95% on kristlased ja 3% hõimuusklikud
Peamised majandusharudtaimekasvatus (kookospalm, õlipalm, kakaopuu, tsitrused, ananass), loomakasvatus (veised, sead, kodulinnud), kalapüük, metsandus
TolliinfoMaksuvabalt võib Saalomoni saartele viia kuni 2 liitrit alkohoolseid jooke, kuni 200 sigaretti või 250g tubakat. Puu- ja juurviljade riiki sisseviimiseks on vaja eriluba.

Viisainfo

Eesti kodanikud peavad enne Saalomoni saartele minekut taotlema külastusloa.

 

 

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

  • Saarestiku asustasid arvatavasti melaneeslastest meresõitjad.
  • 1567 saari külastasid hispaanlased
  • 1767 saari külastasid inglased
  • 1830 eurooplased hakkasid rajama asundusi


Kliima

Saarestikus valitseb niiske lähisekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on rannikul 26-28°C. Sajab 2000-3000, mägedes kuni 4000 mm/a. Juunist septembrini puhub kagupassaat, siis sajab kuni 3 korda vähem kui suvise loodemussooni ajal (detsembrist märtsini). Tekib purustavaid troopilisi tsükloneid.

 

Vaatamisväärsus

Rennelli saar –  saare idaosa kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse

Marovo –  ilusate väikesaartega laguun ja aktiivne veealune vulkaan

Huvitavaid fakte

Saalomoni saarestik koosneb 992 saarest (neist 347 on asustatud) ja väikesaarest. Paljud neist on korallsaared ning enamikku ümbritsevad rannarifid.

Saalomoni saartel ei ole koolikohustust ning umbes 45% täisealistest on kirjaoskamatud. Keskkoolis õpib iga viies 13-18 aasta vanune noor, kõrgharidust omandatakse Austraalia ja Fidži ülikoolides.

Tervishoiuasutused on ainult suurematel saartel.

Viimased faktid Saalomoni saarte peaküttidest ja inimsöömisest pärinevad 1930-ndatest aastatest.


Mida me soovitame?

  • Elekter. Kasutusel on erinevad elektripistikud ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 09-15. Krediitkaarte saab kasutada suuremates hotellides ja restoranides ning kaardiga tasumisel lisandub arvele 5%. Pealinnas leidub ka sularahaautomaate.

  • Käitumistavad. Saalomoni saarte elanikud on üldiselt sõbralikud. Käitumistavad on erinevatel saartel ja erinevates külades aga erinevad ning neid peaks konkreetsesse külasse minnes täpsustama. Külasse minnes tuleks külavanemalt luba küsida ja väike kingitus teha, ka inimeste pildistamiseks on viisakas luba küsida.

Mida me teame?

Saalomoni saarestik koosneb 992 saarest (neist 347 on asustatud) ja väikesaarest. Paljud neist on korallsaared ning enamikku ümbritsevad rannarifid.

Saalomoni saartel ei ole koolikohustust ning umbes 45% täisealistest on kirjaoskamatud. Keskkoolis õpib iga viies 13-18 aasta vanune noor, kõrgharidust omandatakse Austraalia ja Fidži ülikoolides.

Tervishoiuasutused on ainult suurematel saartel.

Viimased faktid Saalomoni saarte peaküttidest ja inimsöömisest pärinevad 1930-ndatest aastatest.

Suuremad saared on tekkelt vulkaanilised ja mägised, piki nende telgjoont kulgeb 800-1200 m kõrgune ahelik.  Guadalcanali saarel kerkivad mäed üle 2000 m (Makarakomburu, 2447 m).

Sageli esineb maavärinaid. 85% territooriumist katab peamiselt troopiline igihaljas vihmamets (palmid, pandanid, sõnajalgpuud, liaanid). Guadalcanali saare põhjaosas on savanne, rannikul mangroove.

Saalomoni saartel elab 53 liiki imetajaid (palju on käsitiivalisi). Linde on 287 liiki (neist 111 on pesitsejad) ning roomajaid on 70 liiki ja kahepaikseid 12 liiki.

Inglise keelt oskab 1-2% rahvastikust. Suhtluskeel on inglise kreoolkeel (pidžin), väikestes keelekogukondades on kasutusel kohalikud keeled (kokku 87).

Viimane II maailmasõja lõppemisest mitteteadlik Jaapani sõdur leiti Vella Lavella saare džunglist aastal 1965.

Saarte rannajoone kogupikkus on 5313 km.

Haritavat maad on 0,62% riigi territooriumist.

Saarestiku elanikkonnast 18% elab linnades.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud