6310 110

Tartu

Tartu, Eesti

Tartu

Tartu

Põline ülikooli-, muuseumide- ja hansalinn Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) asub Emajõe kallastel.  Tartu on suuruselt teine linn Eestis ja ühtlasi Lõuna-Eesti keskus. Linna ilmestab Emajõgi, voolates 10 kilomeetri ulatuses linna piires ja ühendades kahte suurimat Eesti järve.

Vaata edasi
LippVapp
AsukohtEuroopa
RiikEesti
Pindala38,8 km2
Rahvaarv98 685 (2011)
HaldusjaotusTartul ei ole halduslikke linnaosasid. Mainimist on väärt väikesed puust linnaosad - Supilinn ja Karlova ja uhked Toometagune, Tähtvere ja Tammelinn.
Keeledeesti

Ajalugu

Lühikokkuvõte:

  • Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus.
  • Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna".
  • Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.
  • Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.


Shopping

Tartu suurimad ostukeskused on:

  • moe- ja vabaajakeskus Tasku,
  • Tartu Kaubamaja,
  • lastesõbralik Lõunakeskus,
  • Eeden ja
  • Zeppelin.

Vaatamisväärsus

Tartu Ülikooli peahoone -  Ülikooli, toonase nimega Academia Dorpatensise, asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal.  Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis, ehitatud aastail 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi.

Tartu Tähetorn - Tähetorn ehitati 19. saj (arhitekt J. W. Krause). Aastail 1820-39 töötas tähetorni direktorina astronoom F. W. Struve, kes muretses Tähetornile tolle aja suurima Frauhoferi refraktori ning avaldas kaksiktähtede üldkataloogi. Vana Tähetorn Toomel on üks linna sümboleid ja Eesti lipu kandja. Tippastronoomia on kolinud siit ära Tõraveresse, ent omaaegne maailma suurim Fraunhoferi teleskoop seisab tänagi Tähetornis ja siinsed astronoomid tegutsevad uuema Zeissi teleskoobi abil huvilistele tähistaeva sündmusi tutvustades. Hoonekompleksi kuuluvad ka Struve maja ja tõllakuur.

AHHAA - on teaduskeskus, mis alustas tegevust 1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina. AHHAA asub Lõunakeskuses ja selle missiooniks on on väärtustada õppimist pakkudes kõigile avastamisrõõmu, attraktiivset, innovatiivset, õpikeskkonda. Keskuses on "käed-külge"-näitused, planetaarium, teadusteater, 4D elamuskino.


Huvitavaid fakte

  • Tartu on vanim linn Balti riikides. Esimene jälg kirjasõnas, mis räägib Tartust, pärineb aastast 1030.
  • 1584. aastal annetas Poola kuningas Stefan Batory Tartule lipu.
  • Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.


Mida me soovitame?

  • Emajõel korraldatakse toredaid huvireise lodi Jõmmuga, viikingilaev Turmiga ja mootorlaev Pegasusega.

  • Tartu Raekoja plats on eriti idülliline suviti, kui sealsed kohvikud tegutsevad ka platsil ning nii saab nautida head sööki ja jooki ning loomulikult mõnusat suveilma.

Mida me teame?

  • Tartu on vanim linn Balti riikides. Esimene jälg kirjasõnas, mis räägib Tartust, pärineb aastast 1030.
  • 1584. aastal annetas Poola kuningas Stefan Batory Tartule lipu.
  • Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.

  • 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis.
  • Tartu vapp on kujunenud linna keskaegsest pitsatist. Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid.
  • Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.
  • Kunagise toomkiriku ja varemetega on seotud mitmed legendid ja rahvapärimused. Kõige levinumad on jutud võtmehoidjast neitsist. Kiriku ehitamine ei tahtnud esialgu kuidagi edeneda. Päeva jooksul ehitatu lagunes salapärasel moel öösel. Segadus pidi lõppema, kui kiriku seina müüritakse ilus neitsi, võtmehoidja. Vabatahtlik võtmehoidja leitigi. Vaene tüdruk aga ei teadnud, mis tähendab saada võtmehoidjaks. Vaatamata palvetele ja meeleheitlikule nutule müüriti ta ikkagi elusalt seina sisse. Legend pajatab, et neitsil olevat siiski luba üks kord aastas, uusaastaööl (või jaaniööl) väljuda seinast ja otsida Toomel naisterahvast, kellele õnnestub võtmed kaela visata, et ise pääseda võtmehoidjaametist.
Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud