6310 110

Uganda

Uganda, Uganda

Uganda

Uganda

Kauni loodusega Uganda on turistile igati sobilik sihtpunkt. Sealsetes rahvusparkides saab näha mitmesuguseid loomi ning külades värvikaid hõimurahvaste esindajaid. Uganda on maa, kus võib näha maailma suurimaid ahve (gorillad) ja maailma väikseimaid inimesi (pügmeed). Victoria järve rannad sobivad ka puhkuseks.  

AsukohtAafrika
RiikUganda
AjavööndGMT + 3h. Erinevus Eesti ajaga +1h, märts-oktoober 0h, kuna Uganda ei kasuta suveaega
Pindala241 548 km²
Rahvaarv28 574 900 (2007)
Haldusjaotus77 ringkonda
Keeledsuahiili ja inglise keel
NaaberriigidKenya, Tansaania, Sudaan, Rwanda, Kongo DV
Riigikordpresidentaalne vabariik
Riigipeapresident
PealinnKampala (1 455 000 el.)
RahaühikUganda šilling (UGS)
RahvastikUganda rahvastiku etniline koosseis on väga kirev (üle 40 rahvusrühma). Umbes 70% on Nigeri-Kongo keeli kõnelevaid bantu rahvaid (Uganda kesk- ja lõunaosas), neist arvukaimad on gandad ehk lugandad (17%), nkoled ehk ankoled (8%), sogad ehk basogad (8%), bakigad ehk kigad (7%), ruandad (6%) ja masabad ehk gisud (5%). Üsna palju on ka Niiluse-Sahara keeli kõnelevaid rahvaid: põhja- ja idaosas elavad itesod ehk tesod (8%), langod (6%) ja atšolid ehk akolid (4%), loodeosas lugbarad (4%)
Religioonid42% katoliiklased 36% protestandid, 12% muslimid, 1% hõimuusundite pooldajad
Peamised majandusharudUganda on põllumajandusmaa ja tähtsaimaks kultuuriks on kohvipuu. Olulisimad toidutaimed on maniokk, bataat, mais, hirss, sorgo, maapähkel, kartul, aeduba ja banaan. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkruroogu, puuvilla- ja teepõõsast ning tubakat. Loomakasvatusega (veised, kitsed, lambad) tegeletakse peamiselt kuivemas ida- ja kirdeosas. Kaevandatakse vase-, koobalti-, volframi- ja tinamaaki ning aastal 1999 leiti riigi kirdeosas ka naftat.

Viisainfo

Eesti kodanikul on riiki sisenemiseks vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Uganda saatkonnas Taanis või piiril.

Ajalugu

Uganda põlisasukad olid arvatavasti pügmeed. 

I a-tuh. p. Kr. hakkasid saabuma bantu hõimud

13. – 14. saj. tekkisid riigid, neist mõjukaim oli Buganda

1877 alustasid tegevust ristiusu misjonärid


Kliima

Valitseb ekvatoriaalne mussoonkliima. Põhjaosas sajab aprillist augustini, mujal märtsist maini ja septembrist novembrini.


Vaatamisväärsus

Ruwenzori – rahvuspark, mis sobib matkajatele

Bwindi – rahvuspark, kus saab näha gorillasid

Queen Elizabeth – rahvuspark elevantide, pühvlite, lõvide, leopardide ja teiste loomadega


Huvitavaid fakte

Uganda on maailma suurimaid jahubanaani kasvatajaid.

Uganda elektrienergiatoodang ületab tarbimise, kuid ainult 5% rahvastikust (maal 1%) saab elektrit tarbida.

Idi Amini terrorirežiimi ajal kaotas elu 100 000 – 300 000 inimest.


Loodus

Uganda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Keskmiselt 1000-1400 m kõrgust kiltmaad liigestavad mõned saarmäed ja soostunud orud. Läänepiiril vahelduvad alangud (Ida-Aafrika alanguvööde) mäemassiividega.


Kirjandus

Anna-Maria Penu, "Kes kardab Aafrikat?", 2011

Mida me soovitame?

  • Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel umbes 09-15. Suuremates linnades on olemas pangaautomaadid ning suuremates ja kallimates hotellides, restoranides ja kauplustes saab kasutada ka pangakaarte.

  • Elekter. Elektripistikud on erinevad meil kasutusel olevatest ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus. Täpsem info: http://www.kropla.com/electric2.htm

  • Toll. Maksuvabalt võib riiki viia: - 200 sigaretti või 227g tubakat - 1 pudel alkoholi

  • Suitsetamine. Avalikes kohtades on suitsetamine keelatud (näiteks Entebbe lennujaamas ka õuealal).

Mida me teame?

Uganda on maailma suurimaid jahubanaani kasvatajaid.

Uganda elektrienergiatoodang ületab tarbimise, kuid ainult 5% rahvastikust (maal 1%) saab elektrit tarbida.

Idi Amini terrorirežiimi ajal kaotas elu 100 000 – 300 000 inimest.

Victoria järv on Aafrika suurim ning maailmas suuruselt teine.

Uganda rahvastiku keskmine vanus on 15,1 aastat, vanuserühm 0-14 aastat moodustab 49,1% elanikkonnast, vanuserühm 55-64 moodustab 2,3% ning üle 65 aasta vanuseid inimesi on 2,1% rahvastikust. Keskmine eluiga on 53,5 aastat.

Aastal 2009 oli HIV positiivseid 1,2 miljonit.

Küsi reisi kohta infot
     
* Väljad on kohustuslikud